Arli Saar: kergelt ei antud vastastele väljakul midagi

Tänavu Eesti noorte meistrivõistlustel kahte gruppi juhendanud treener Arli Saar tõdeb, et kuigi tulemused oleks võinud olla pisut paremad, on ta rahul oma poiste arenguga ja kergelt ei antud vastastele väljakul midagi.

Sa juhendasid sel aastal Eesti meistrivõistlustel C2 poisse (2001. aastal sündinud) ja D1 poisse (2002. aastal sündinud). Millised olid tulemused?

C2 poisid jäid oma alagrupis neljandaks ja D1 poisid viiendaks.

Kuidas nende hooaja kokku võtad?

C2 poisid mängisid esimest hooaega suure väljaku peal ja eks alguses poistel oli ikka päris harjumatu, aga mida mäng edasi seda rohkem poisid harjusid ja said juba paremini aru, mida väljakul tegema peab! Selle grupi tulemusi pärsib ka natuke see, et võistkonnal ei ole kindlat väravavahti ja erinevad väljakumängijad täitsid seda rolli kordamööda. D2 poisid on iga hooajaga järjest paremat mängupilti näidanud ja oleme suutnud tugevamatele hambaid näidata, aga eks järgmise hooaja algus tuleb jälle keerulisem, sest see vanus alustab ka suurel väljakul mängimist.

Millega oled kõige enam rahul?

Kuigi kohad alagruppides oleks võinud võib-olla natuke paremad olla, olen rahul sellega, et suutsime paremat mängu näidata ja kellegil ei olnud väga lihtsad mängud meie vastu.

Mis oleks võinud paremini minna?

Kripeldama jäävad mõned võõrsilmängud, kus kaotasime kindlaid punkte. Eriti just 2001 poistel. Järgmine hooaeg tahaks kindlasti ka võõrsil stabiilsemat mängu näidata ja rohkem võite võtta, aga eks igal võistkonnal on kodust väljas raskem mängida.

Milles näed meie noortel arenemiseks suurimat potentsiaali?

Eks treeningtingimused võiks natuke paremad olla. Loodame, et järgmisel aastal lõpuks pannakse maha uus kunstmuru ja juba see päästaks päris palju.

Sul on sügisest ka Kure kõige nooremate poiste grupp ja lausa üle 30 lapse. Kuidas nendega hakkama saad?

Kui täpne olla, siis on nimekirjas lausa 37 last, kellest käib stabiilselt trennis 25-30. Loomulikult on raske, sest 30 last on ikka ühe treeneri jaoks palju ja siin ongi tegelikult mõttekoht kogu klubile, et kuidas tulevikus selle grupiga edasi minna. Kas viia läbi trenne kahe treeneriga või teha kaks eraldi gruppi, sest muidu võib nende areng toppama jääda.

Kas on ka mõni perspektiivikas kutt silma jäänud?

Seal on palju häid poisse, aga paar poissi on eriti silma jäänud.

Mis suunas peaks arenema Saaremaa noorte jalgpall?

Arvan, et see suund, mis praegu on, ongi õige. Gruppe tuleb üha juurde, koos sellega on juurde palgatud ka treenereid, mis on ainuõige suund, et noored jalgpallurid areneks.

Sel aastal tehti FC Kuressaare meeskond saarlaste põhiseks. Mis sa arvad, kas see suurendas meie noortes motivatsiooni esindusmeeskonda pürgida?

Arvan, et eks motivatsioon peaks igaljuhul suur olema, vahet ei ole, kes esindusmeeskonnas mängivad. Aga loomulikult ka minu meelest oli see õige samm FC Kuressaare esindusmeeskond saarlaste põhiseks teha ja nüüd jääb ainult loota, et igal aastal kõvasti noori peale tuleks, kes suudaks konkurentsi pakkuda.

Mitu aastat oled nüüd treener olnud ja kuidas oled hakkama saanud?

Veebruaris saab neli aastat täis. Arvan, et olen täitsa normaalselt hakkama saanud, sest grupid on ilusti lapsi täis ja töö käib!

Mida pead veel õppima?

Olen nii noor treener alles, et eks see õppimise protsess käibki praegu koguaeg. Põhimõtteliselt iga päev õpib midagi ja saab kogemusi, mida kõrva taha panna.

Millised on sinu eesmärgid treenerina, oled ju juba Saaremaa Malevat juhendades istunud ka meeste pingil?

Eks iga asi omal ajal, aga praegu on põhiprioriteet ikkagi noored. Kuna enamus Saaremaa Maleva mängijad on Tallinnas, siis ühiseid treeninguid meil polegi. Need vähesed, kes siin on, treenivad koos Sörvega ja nii on natuke keeruline mind Maleva treeneriks pidada, aga loomulikult kunagi tahaks ka meeste satsi treener olla.

Kuidas üldse jalgpalli juurde sattusid?

No eks koduhoovis sai juba siis mängitud kui käima õppisin, aga olin vist 10 aastane, kui jäin mingitel võistlustel silma tolleaegsele jalgpallitreenerile Johannes Kajule. Ta kutsus mind linna trenni ja nii see asi suuremalt alguse saigi.

Mitmed sinu treeningkaaslased on jõudnud Eesti tipptasemele välja. Kuidas hindad enda mängijakarjääri?

Jah, tõesti. Mihkel Aksalu on koguni Eesti koondist päris mitmel korral esindanud ja teinud seda väga hästi. Kuigi olen ka päris mitu mängu FC Kuressaare eest Eesti meistriliigas mänginud, siis päris Eesti tipptasemele siiski ei jõudnud.

Miks enamat ei suutnud?

Ei oskagi öelda. Käisin ka korvpalli trennis ja üritasin paralleelselt mõlemat teha, aga selge on see, et mõlemat ei saa korraga hästi teha ja nii läks.

Mängijana on sind võimalus veel väljakul näha?

Kuna noortegruppidega on päris palju toimetamist ja sageli ka trenniajad kattuvad, siis ise väga trenni enam ei jõuagi. Aga usun, et madalamas liigas Saaremaa Maleva eest mängimine peaks ikka jõukohane olema.