Meeskond täitis hooaja peamise eesmärgi
FC Kuressaare meeskond täitis välja mängitud viienda kohaga eesmärgi esiliigasse püsima jääda ja suurema osa hooajast püsiti ka kõrgemas konkurentsis, kuid alles viimase ringiga anti võimalus tippseltskonda tõusta käest.
„Et esiliigas lõpetasime kindlalt tabeli esimeses pooles viiendal kohal, on väga tubli tulemus, eriti kui arvestada, et veel eelmisel aastal mängisime aste madalamal liigatasemel,“ rääkis meeskonda läbi hooaja pingilt juhendanud Martti Pukk, lisades, et kindlasti pole vähe tähtis ka see, et meeskond jõudis taas karikavõistlustel veerandfinaali.
Samas näitasid mängud esiliiga esimeste vastu, et FC Kuressaare meeste võimed ja oskused lubasid saavutada ka enamat, kui välja mängiti, ja kindlasti ei saa viiendat kohta lugeda maksimaalseks tulemuseks. Kui on hea päev, siis ollakse võimelised võitma keda iganes.
Ka Martti Pukk tunnistas, et enne hooaega püstitas ta meeskonnale eesmärgi mängida medalite nimel. „Taset ja oskusi on meil selleks piisavalt ja kõrgem koht oleks olnud ka täiesti võimalik,“ leidis ta.
„Aga mida hooaja lõpu poole, seda rohkem hakkas tunda andma, et enamus mängijaid on kõikide sarjade ja koos Saarte mängudega pidanud mängima päris suure hulga kohtumisi ning meie võtmemängijad olid viimaseks ringiks väsinud. Suutsime mõneks mänguks ennast kokku võtta, aga kõrgemate kohtade nimel võidelda enam kahjuks ei jaksanud.“
Meeskonnavaim kandis
Positiivsena tõstis Martti Pukk esile mõnede nooremate mängijate esile tõusu esindusmeeskonnas, loomulikult 17 võitu esiliigas ja kõige tähtsamana, et eelmisel hooajal esiliiga B tasemel taastunud meeskonnavaim püsis.
„Hooaja esimeses pooles oli võitlusvaim meeskonnavaimuga samal tasemel. Tulime alati kohe pärast ebaõnnestumist raskest seisust välja,“ tõdes ta. „Aga alati on midagi, mis oleks saanud paremini olla, kusagil oleks võinud keegi kiiremini reageerida või õigema otsuse teha, aga pole mõtet olekseid taga nutta. Peab eksimustest õppima ja tulevikus proovima neid vältida.“
Samas polnud Martti Pukk rahul sellega, et mõned mängud pidi meeskond mängima ühe või kahe vahetusmängijaga. Õnneks oli neid sellel aastal vähe ja nendes saadi ka positiivsed tulemused, aga pikemas perspektiivis nii ei saa ja võib-olla just nende mängude tõttu maksti viimases ringis lõivu.
„Füüsiliselt väsisime viimaseks ringiks ära ja sealt hakkasid tulema eksimused ning valusad kaotused hakkasid ka vaimu närima ja ka pingeid tekitama,“ märkis ta, lisades, et ressurssi juurde panna on suhtumises treeningutesse ja individuaalses töös. „Peame olema enesekriitilisemad ja sellise meeskonna mängijad peavad palju ise just oma füüsisega tegelema.“
Hooaja keskel andis enda loobumisest teada Mikk Rajaver, lõpus riputasid jalgpallisaapad varna Martti Pukk ja Urmas Rajaver. See tähendab, et nende kohad vajavad täitmist ja tühjaks jäänud positsioonid peavad võtma oma klubi noored.
Martti Puki hinnangul olid ründajad Mario Stern ja Maarek Suursaar hooaja esimeses pooles väga head. Karmo Paju ja Märten Opp tegid keskväljal mõned väga head mängud. Reivo Vinter sai oma äärel hästi hakkama, kahjuks oli ta sügisel hädas vigastusega. Eerik Poopuu tõusis duublist kindlaks esindusmeeskonna mängijaks. Reiko Mäeorg ja Miikael Tuus said sellel aastal juba rohkem mänguaega. Debüüdi tegi Karl Sirel.
„Eks noortega on ikka nii, et stabiilsus tuleb aja ja kogemustega, aga nad peavad ka mõistma, et esindusmeeskonda ei pääse keegi niisama ja selleks tuleb pingutada ning näidata suhtumist nii mängudel, kui ka treeningutel,“ lausus Martti Pukk, avaldades lootust, et järgmisel aastal suudab veel mõni noor mängumees sammu edasi teha ja esindusmeeskonnas kanda kinnitada.
„Iga liin alustades väravavahist võiks saada täiendust, sest päris palju pidime ikkagi ka sellel hooajal positsioone lappima. Korra isegi alustasime mängu väravavahita,“ sõnas ta.
Valitud kursil edasi
Iga meeskonna edu või ebaedu taga on treener. FC Kuressaares kandsid vastutust Sander Viira ja Martti Pukk. „Meil see variant kahel hooajal toimis,“ tunnistas Martti Pukk. „Eriti käesoleval aastal, kui arutasime Sanderiga alati eelnevalt asjad läbi, enamasti meie mõtted ja vaated ühtisid, mõnikord täiendasime ja parandasime üksteist, mõnikord tegime kompromisse, aga saime päris hästi hakkama.“
Samas leidis Martti Pukk, et selline variant saab toimida mingil tasemel ja juba kogenud meeskonnaga mõnda aega, aga nooremate mängijate lisandumisel ja arengu jaoks on vaja kindlasti traditsioonilisemat treenerit.
Viimastel aastatel on FC Kuressaare lähtunud esindusmeeskonna komplekteerimisel põhimõttest, et mängitakse saarlastega, abiks on olnud hiidlased Martti Pukk, Tõnis Koppel ning aastaid juba klubiliige olnud Pelle Pohlak. See on hoidnud meeskonnavaimu ja loonud võimaluse oma tublimatele noortele rivistusse murda.
Martti Puki hinnangul saab esiliigas peamiselt saarlaste ja oma kasvandikega hakkama. „Oluline, et säiliks sama tuumik ja väga palju sõltub mängijate suhtumisest,“ lausus ta. „Madalamat eesmärki, kui tänavu saavutasime, kindlasti püstitada ei saa ja ei tohi. Minu arvates peaks FC Kuressaare esiliigas mängima medalitele ja miks mitte ka liigavõidu peale.“