Roman Kožuhhovski: Mina ei muutnud stiili, minu ülesanne oli muuta detaile

Kuigi FC Kuressaare tulemus Premium liigas jäi mullusele alla on peatreener Roman Kožuhhovski hinnangul sellele objektiivsed põhjused. Etteheited meeskonna mängustiili aadressil on tema sõnul halvustavad, sest igal klubil peab olema oma isikupära ning Kurel on see juba aastatega välja kujunenud ja tema on seda vaid lihvinud.

Kui eelmisel hooajal sai Kure oma ajaloo kõrgeima viienda koha, siis tänavu võeti sisse taas seitsmes positsioon. Kuidas võrdled eelmise aasta ja tänavust meeskonda?

See oli minu neljas hooaeg Kures ning mäletan, et kui tulin klubisse, siis oldi liigas autsaideri seisus ja võideldi Premium liigasse püsima jäämise nimel. Selle ajaga on läinud nii, et oleme suutnud täielikult muuta suhtumist FC Kuressaaresse.

Edu saavutamiseks peab klubi pidevalt arenema ja kasvama. Nende aastatega on tehtud suur samm edasi ja saame endale seada juba kõrgemaid eesmärke. Nii on juhtunud, et iga aastaga oleme juurde pannud.

Eelmisel aastal saime kõrge viienda koha ja kui vaadata tänavust seitsmendat kohta, siis tundub, et tegime sammu tagasi. Aasta algul ütlesin ka klubi juhtkonnale, et raskused ootavad.

Kui aga süveneda detailidesse, siis see mis hooaja jooksul toimus paneb asjad paika. Samas näen progressi nii meeskonnal, kui mängijatel. Ma näen suurt potentsiaali. Oktoober rõõmustas mind palju, sest ma pole kunagi oma tööst saanud sellist naudingut, kui sel kuul. Ma mäletan täpselt, kui meistrivõistluste lõpuni oli kaks kuud, kuidas tunnetasin, et meis on olemas suur jõud.

Milles see progress ja potentsiaal väljendub?

Muidugi oli meeskond eelmise hooajaga võrreldes oluliselt uuenenud. Tulid uued hea potentsiaaliga mängijad ja meeskond läbis sel aastal sellised etapid, mis on aluseks tulevikule. Tulime neist olukordadest vääriliselt läbi, olime meeskond, kes näitas head jalgpalli ja lõpuks ka korralikku tulemust. Meil oli raske periood kolmandas ringis, kuid tulime sellest läbi ja olen kindel, et saame selle pealt teha järgmise sammu.

Mis oleks see järgmine samm – medal või meistritiitel?

Ma ei arva, et me peaks nii mõtlema. Esiteks oleks see ebaaus, teiseks oleks see ebaõige konkurentide suhtes, sest jalgpalliklubi FC Kuressaare pole veel sellises staatuses, et selliseid konkreetseid eesmärke seda. Kuid on olemas ka teised ülesanded ja need peaks olema kindlasti kõrgemad, kui sel aastal. Teiseks oleme me jätkuvalt konkurentsis karikavõistlustel ja saame ka selle sarja võitmise eesmärgiks seada. Usun, et ka mängijatel on olemas oma eesmärgid.

Milline on ikkagi klubi kahe viimase hooaja meeskondade peamine erinevus?

Eelmise aasta algul oli olemas meeskonna selgroog ja olid olemas kogenud mängijad, aga sel aastal meeskond uuenes ja noorenes. Tegelikult sattusime me oma talviste kontrollmängude ja esimese ringi pantvangiks. Talvel näitasime sellist jalgpalli, mida keegi ei oodanud, sest mängisime hästi. Esimese ringiga tegime samas klubi ajaloo parima tulemuse, kui kogusime 16 punkti. Pärast seda olime kolmandal kohal.

Siin tuleb aga välja ka kahe meeskonna erinevus. Kui 2022. aasta mehed oskasid raskustest välja tulla, siis tänavune jäi pisut hätta. Meil tekkis seis, kus pidime tulema toime keerulise perioodiga. Seda ma ka ennustasin. Pidime õppima sellest välja tulema, kuid seda oli ka meie uutele mängijatele vaja. Mentaalselt oli vaja olla tugevam.

Teises ja kolmandas ringis oli vaja kannatada ja tööd edasi teha. Mõistsin, et selleks kulub aega ja nagu neljas ring näitas oli raske etapp läbitud. Sellest rääkisin ka klubi juhtkonnale, et selliste olukordadega võime kokku puutuda ja see kujuneb võtmemomendiks.

Millega kõige enam rahul?

Kuidas meeskond oskas rasked perioodid ületada. Teistes meeskondades hakkavad kõik üksteist süüdistama, et see pole õige ja teine asi on valesti. Heades meeskondades, kõik ühinevad ja jätkavad töötamist. Meie meeskond seda tegi.

Aga mis oleks võinud olla paremini?

Alati on asju, mis oleks võinud ja mida saab paremini teha. Alati võib rääkida sellest, et me oleme väike klubi ja meil on vähe võimalusi. Seepärast sõltub palju inimestest, kes klubi sees töötavad. Igaüks peab tegema rohkem, kui võimalik. Siis tulevad ka head tulemused ja paneme juurde. Teised klubid võivad mingid olukorrad otsustada finantsidega, me saame tugineda vaid inimestele. Peab veel juurde panema, kuigi panustatakse palju ja tunnustan seda.

Kui palju mõjutas kokkuvõttes tulemust suve keskel toimunud koosseisu muudatus, kui Mark-Anders Lepik lahkus ning asemele tulid Otto-Robert Lipp ja Sten Reinkort?

Lepiku lahkumise eel olime kolmanda koha konkurentsis. Ta oli heas konditsioonis, korralikus mänguvormis ja meeskond tõusuteel. Treenerina tema lahkumine mulle muidugi ei meeldinud, kuid komplekteerimine on siiski klubi juhtkonna vastutada ja seepärast mul hooaja eel illusioone pole. Ma tean, et mängijad on rendil ja kui ta teeb head mängu olen valmis, et ta lahkub. Seepärast olin mentaalselt selleks valmis.

Aga nagu näitas edaspidine, siis tundsime temast suurt puudust. Asemele tulnud Sten Reinkort ja Otto-Robert Lipp ei olnud kohe ideaalses konditsioonis. Seepärast kulus neil aega, et oma parimat mängu näidata.

Kui asusin Kure peatreeneriks, siis teadsin, et siin tegeleb komplekteerimisega juhtkond ja minu ülesanne on treenida mängijaid, kes mul on ning teha nendega tulemust. Olen valmis, et mängijad on lahkumas.

Mis jäi puudu, et me pronksmedaleid ei võitnud, sest meeskond ei jäänud ju Kalevile millegiga alla?

Kui võtta Kalev, siis nende eeskujul võib endale tulevikus teha plaanid. Me saame neid kadestada, sest seal tehakse väga kõrgel tasemel tööd. Nende tulemus väljendab mitte ainult mängijate pingutusi vaid ka klubi panustamist. Ma tean, kuidas on Kalevi töö korraldatud ja tean, et nad teevad kõik maksimaalselt, et progresseeruda. Kalev näitas, mida on võimalik ühel väikesel klubil tõsise tööga saavutada. Aga, mis meil puudu jäi, siis need põhjused tõin varem välja.

Hooaja keskel sai Kure mängustiil ka kriitikat. Mis sa selle peale kostad?

Ma tulin tööle klubisse, kellel oli oma mängustiil. See oli agressiivne, väga korraliku distsipliini ja mängijate eneseületamisega, kus olulisel kohal on eneseohverdus meeskonna edu nimel. See on mäng kiiretele üleminekutele ja see on pressing.

Mina ei muutnud stiili ja minu ülesanne oli muuta vaid detaile. Ma olen sada protsenti kindel, et FC Kuressaare ei pea stiili muutma. Ükskõik millises klubis ma tööle hakkan, siis mina ei pea meeskonna stiili muutma. Seda tegin varem ka Nõmme Kaljus.

Mis puutub kriitikasse, siis olen ma selleks alati valmis, aga mitte kolleegidelt. Ja kui ma seda kuulsin, siis minu hinnangul ei ole jagunud sellistes olukordades treenerieetikat. Treener ei tohi treenerit kritiseerida ja konkreetselt ei meeldinud mulle Tarmo Kink, kes väljendas rahulolematust meeskonna vastu, kes tegutseb oma stiilis.

Ma olen valmis kuulama konstruktiivset kriitikat, aga mitte lihtsalt sõnu. Kurel on oma mängustiil ja nii peame me jätkama. On detaile, mida me oleme muutnud, kuid üldiseid põhimõtteid ei ole me muutnud ja ei hakka seda ka tegema.

Uus hooaeg pole enam kaugel ja jaanuari algul lähevad trennid jälle käima. Kas on ka mängijaid, kes on sinu poole pöördunud sooviga meeskonnaga ühineda?

Esimese asjana peame me säilitama meeskonna tuumiku. Meeskonna peab kokku panema klubi juhtkond. Aga signaale ühinemissoovidega on palju. See on positiivne moment, kuid minu olukord on siin lihtne – ma ei tegele meeskonna komplekteerimisega.

Võib-olla nii, et kui treener paneb meeskonna kokku, siis on see vale. Treeneri elukutse on spetsiifiline, sest treener võidakse iga moment lahti lasta. Kui ma oma nägemuse järgi olen meeskonna kokku pannud, kuid pean lahkuma, siis tuleb uus treener, kellele need mängijad ei sobi. Siin usaldan ma täielikult klubi, kuid meeskonda kokku pannes vastutab ka juhtkond sportliku tulemuse eest.

Milliseid liine peaks tugevdama?

Alati on vaja panna kusagil juurde, ka nendes meeskondades, kes võitlevad kõige kõrgemate kohtade nimel. Iga treener tahab oma meeskonda tugevdada ja mina pole siin erand.

Kes asendab Sander Lahte?

Sander Lahte ei ole kunagi võimalik asendada. Aga elu on selline. Mina sooviks, et Sander jääks klubisse. Ma ei oska öelda millises rollis, miks mitte spordidirektorina ja seda ma sooviks väga. Sellised inimesed peavad jääma klubisse, sest tema on üks neist, kes teab väga hästi siseelu. Ma ei tea Sanderi mõtteid, kuid ta peab jääma. Meil jäi sel aastal puudu ka Sander Seemanist ja Rauno Tutkist.

Sul algab Kures viies hooaeg. Kas sul on veel midagi meeskonnale anda?
Oktoobris tundsin ma oma tööst sellist rahuldust, mida ma varem pole kogenud. Ma mõtlesin sel ajal palju, kuid siis olid emotsioonid sellised nagu oleks just klubis tööd alustanud. Jõudsin arusaamisele, et mul on tõesti jõudu jätkata. Teen kõik võimaliku, et endast kõik anda. Seepärast ootan juba, millal ma saan meeskonnaga jälle tööd alustada.

Olen juba klubis pikka aega ja hindan neid inimesi, kes on mind selle aja jooksul ümbritsenud. Tahan neid tänada, sest nad on igas olukorras olnud minuga. Tunnen nende valu ja hoolitsust minu eest ning inimesed annavad mulle jõudu. Aitäh kõigile, kes on läbi nende aastate minule toeks olnud!