Teele ja Kristel Sild tööd ei vali

FC Kuressaare mängupäeval on Teele Sild pidanud Emadepäeval mõne mehe emana väljakule viima, Nõmme Kalju meeskonna vorme pesema, koroona ajal mängupalle puhastama ja inimesi kraadima, publikut lugema, telke püstitama ning suppi ja õlut jagama. Ka tütar Kristel pole ühtegi tööd peljanud.

„Kõige enam meeldib olla pallipoiste kommitädi, ehk anda neile enne mängu vestid ja pärast need kokku korjata,“ rääkis Teele Sild. „Hea töö eest tuleb kõigile lastele anda pärast ka kommi ja nad on väga tänulikud. Probleemi pole ka publiku arvu lugemisega ja meeldib pärast mängu ka mängijatele suppi jagada.“ Samas ei meeldi Teelele vahel Kure Ultrad, kes oma liigse aktiivsusega panevad aegajalt üle võlli, aga talle on selgeks tehtud, et see asi käibki jalgpallis nii ja üldiselt teeb fännide omavaheline andmine tribüünidel asja põnevamaks. Võimalusel hoiaks Teele ennast eemale õlle valamisest. „Fännid on üldjuhul purjus ja siis tahavad nad saada jooki väga kiiresti, muutuvad kärsituks ja kurjaks,“ märkis ta, lisades, et kõigi asjadega on siiski tulnud hakkama saada.

Teele Sild ütles, et Kure vabatahtlik sai temast juhuslikult, sest endale ootamatult sattus ta lapsevanemate jalkatrenni, kus tuli ka pakkumine kaasa lüüa. „Minu jaoks oli sellest mängust arusaamine siis päris null ja tundus kohati isegi mõttetu mänguna,“ tunnistas ta. „Samas oli minu jaoks vabatahtlikuna midagi tegema hakata olnud teema kogu aeg ja otsisin selleks võimalust. Mees on tööga seoses kodunt ära, lapsed on suured ja ei pea neil enam käest hoidma ning soov oli kuidagi panustada. Paraku olid igal pool juba oma pundid ja sinna vahele ei soovinud ennast toppida. Kui tuli pakkumine Kurelt sobis see mulle väga hästi.“ Teele sõnul on kindlasti seltskond suur osa sellest, miks ta on jäänud. Ka jalgpalli jagab ta nüüd rohkem. „Mulle meeldib üldiselt vaadata koos nendega, kes asja oskavad lahti seletada, ehk minu jaoks on siis subtiitrid all,“ rääkis ta, lisades, et kui jagad strateegiaid ja mängukäiku on ka mäng huvitavam. Väljaku ääres mängu vaadata on aga kapitaalselt teine lugu kui väljakul mängida. Lapsevanemad ja fännid, kes mängu vaadates kaasa elamise asemel hakkavad ise õpetussõnu jagama, mitte ei jäta seda treeneri tööks, võiksid liituda lapsevanemate treeningutega. Saavad ise platsil seda ette näidata, mida lastelt või meeskonnalt ootavad!

Teele Sild tunnistab, et talle meeldib, et meeskonnas on ikka veel saarlasi ja et ei ole mitte ainult mandripoisid. „Tundub, et nad on kõik sellised fanatid, kes tahavad ja viitsivad. Kui ei tule alati välja on iseasi,“ lausus ta. Konkreetset lemmikut Teelel ei ole, küll aga kuulub sümpaatia saarlastele Rasmus Saarele, Mairo Miilile, Sander Lahele ja Sander Seemanile. „Tundub, et meil on ka treeneriga väga palju vedanud. Kui mandri omad ka juurde panna on päris tore punt,“ tõdes ta. Mängu tulemus Teele päeva kordaminekut eriti ei mõjuta. Tal on rohkem meestest kahju, kui kehvasti läheb. Eriti meenub Teelele mäng Nõmme Kaljuga, kui nad lõpusekundil Kure vastu viigi said. „Igal teisel juhul oleks me olnud sellise tulemuse üle õnnelikud, nüüd oli aga näha, et poisid olid ikka väga kurvad. Muidu püüan end mitte mõjutada lasta,“ lausus ta.

Kristel Sild hakkas Kure mängudel käima ema Teele eeskujul, kuigi ta on mänginud kogu aeg võrkpalli ja kuulub praegu Tartu Ülikooli naiskonna koosseisu. „Mina mäletan seda nii, et ühel korral kutsus ema mind appi reklaame paika panema, kuna sel päeval ei saanud väga paljud minna. Mina olin loomulikult kohe valmis ja sellest on juba kujunenud kaks hooaega Kure vabatahtlikuna,“ meenutas Kristel. „Loomulikult meeldib see seltskond ja õhkkond, mis enne mängu, mängu ajal ja mängu lõpus on. Samuti muudab asja huvitavaks ka see, et kohustused selguvad alles siis, kui oled kohale jõudnud. Kui on puudu piletimüüja, siis müün pileteid, kui on vaja poest midagi juurde osta, siis panen autole hääled sisse – see selgub kõik jooksvalt. Ainult ei meeldi see, kui ilmataat ei tee meiega koostööd.“

Kuna Kristel õpib Tartu Ülikoolis, siis käib ta kodus umbes iga kahe kuu tagant. Kristeli sõnul on selle ettevõtmise juures suurem vedur küll Teele, aga ega teda Kure mängudele sunniviisiliselt ei viida. „Lähen ikka ise ka hea meelega staadionile teisi aitama,“ lisas ta. Kristel Sild ütles, et talle meeldib see, et Kure meeskond on väga töökas, olenemata tulemustest. „Samuti olen artiklitest lugenud, et nad peavad oluliseks positiivset ja meeleolukat keskkonda. Tean omast käest, et see on oluline aspekt, kuna tegelen ka ise võistkondliku spordialaga,“ märkis ta.

Kiitust said ka meeskonna fännid. „Nad on väga aktiivsed ja hingega asja juures. Sattusin viimati bussis võõra inimesega jalgpallist rääkima ja ka tema teadis, kui värvikad Kure fännid on,“ sõnas Kristel Sild.