Eriolukord on esitanud Kure mängijatele tõsise väljakutse

Enam kui kuu eriolukorras ilma trennide ja jalgpallimänguta on esitanud FC Kuressaare mängijatele tõsise väljakutse, pannud iseloomu proovile ja tekitanud meeletu igatsuse meeskonnakaaslaste järele.

„Igatsus jalgpalli ja Premium liiga mängude vastu on metsik,“ tunnistas saarlaste ründestaar Sander Laht. „On ju kogu asja sisu meeskonnas, teiste meeste nägemises, koos harjutamises, mängimises ja vahel ka pulli viskamises. See on ikka väga suur pluss.“

Sander Lahe sõnul on viimased nädalad olnud vaimselt keerulised, sest ei ole olnud lihtne end motiveerida üksi jooksurajale minema, kui oled harjunud teisiti treenima. „Meeldib ikka see meeskondlik õhkkond ja ühine pusimine. Aga samas on trennid kõik tehtud ja midagi ei ole tegemata jäänud,“ lausus ründaja.

„Kui midagi selles kõiges positiivset otsida, siis kindlasti on kasvatanud üksi treenimine ja vajadusel eneseületamine iseloomu. Mängudes tuleb ju ka ette raskeid olukordi, kui füüsiliselt ja vaimselt on keeruline, aga ometi peab edasi panema. Selline pinge on uus ja tõsine väljakutse.“

Samas on füüsiline vorm tänu läbitud jooksukilomeetritele korralik. „Korra proovisin metsatukas ka palli, aga tunnetus jätab ikka väga palju soovida. Ütlen ausalt, et olen päris rabe, aga see on ilmselt ka teistel meestel nii. Arvan, et mõned nädalat ikka kuluvad, et uuesti vajalik seis tagasi saada,“ leidis Sander Laht.

Ka Marco Lukka ei jõua ära oodata, mil saab jalgpalli juurde naasta. „Võiks juba pihta hakata,“ lausus ta. „See passimine ja üksinda treenimine hakkab juba ajudele. Kuna lootused muutustele on juba välja paisatud, siis seda keerulisem on üksi treenimist jätkata.“

Samas märkis keskkaitsja, et sunnitud mängupaus on möödunud töiselt, aga mentaalselt raskelt, sest nii kaua üksi treenida lihtsalt ükski jalgpallur ei jaksa. Enesedistsipliiniga toime tulek ei olnud siiski väga keeruline, kuigi olukorras, kus ühtegi trennikaaslast kõrval ei ole on endast alati sada protsenti kätte saada suhteliselt keeruline.

Peatreener Roman Kožuhhovski poolt antud treeningülesannete täitmine polnud keeruline, ja kõik oli Marco Lukkale arusaadav, kuigi pika peale muutus kõigi nende harjutuste tegemine igavaks.

Aga raskustele vaatamata hindab keskkaitsja oma füüsilise vormi korralikuks ja samale tasemele, mis hooaja keskel peaks olema. Kuigi palliga sai Lukka kodus Vändras ja Tallinna külje all paaril korral ka harjutada võtab tema hinnangul pallitunnetuse ja mängupraktika taastamine aega kaks nädalat ja siis võiks hooaeg jätkuda.

Meeskonna üks liidreid Märten Pajunurm ütles, et mängunälg on hetkel ülisuur. „Paus on olnud ju pikk ja kestnud kauem kui talvepuhkus, seepärast on ootus ja tahe jälle jalgpalli mängida olemas,“ tunnistas ta.

Samas on see sunnitud mängupaus kulgenud keskkaitsjale väga huvitavalt, kuigi üksi treenimine oli alguses keeruline. Aga kui rütm oli käes, siis läks lihtsamalt. „Võttis aega, kui harjumus tuli, aga kindlasti ma sellise üksi treenimise fänn ei ole,“ märkis Pajunurm.

„Keeruline on see, et pallita on raske trenni teha. Jalgpall on ju ikkagi meeskonna mäng ja teiste meestega koos müttamine on suur võlu. Üksi nii pikalt treenimine on uus kogemus. Samas olid treeneri antud treeningkavad ja harjutused väga täpsed, vajadusel olid abiks videod ja fotod. Ega siin uusi asju oli vähe, rohkem ikka sellised, mida aastatega juba harjutatud küll.“

Märten Pajunurme sõnul ei olnud isikliku distsipliini jälgimine tema jaoks keeruline, sest iga päev trenni tegemine on saanud viimaste aastatega juba harjumuseks. „Kindlasti oli abiks see, et konkreetne siht on silme ees,“ tõdes ta.

„Jooksuvorm on kindlasti parem, kui kunagi varem, aga jalgpallirutiin on siiski teine. Aga usun, et kaks nädalat võtab aega, et vajalik konditsioon taas kätte saada.“