Karl Rudolf Õigus: meil on potentsiaali, et midagi suuremat saavutada

Kevadel FCI Tallinna Levadia meeskonnast FC Kuressaarega liitunud poolkaitsja Karl Rudolf Õigus ei pea seda oma karjääris sammuks tagasi ja ta on kokkuvõttes oma valikuga rahul, kuigi näeb endas potentsiaali kõvasti suuremateks tegudeks.

„Minul oli vaja värsket hingamist, midagi teistsugust ja uut,“ rääkis Karl Rudolf Õigus, lisades, et on praegu väga rahul, et selles kollektiivis saab olla. „Mina näen seda, kui sammu edasi ja loodan, et see kandub ka meeskonna mängu üle. Väljaspool inimesed võib-olla ei tea seda, aga Kure riietusruumis olla trennides, enne ja pärast mängu on selline tuhin! Need inimesed teevad selle elu nii kirevaks ja parim hetk igas päevas.“

Kuna Kure mängib taktikalises plaanis viie kaitsjaga, siis sattus seni äärepoolikuna tegutsenud Karl Rudolf Õigus uude rolli ja vastavalt peatreener Roman Kožuhhovski plaanile tuli rohkem hakata panustama ka kaitsetegevusele. „Tagasi vaadates olid esimesed kuud rasked, aga suve alguses käis mingisugune nõks ära ja siis tundsin ennast väga-väga kodus ja eriti just platsil,“ tõdes Õigus.

Kui Levadias tuli Karl Rudolf Õigusel olla paljuski vahetusmängija rollis, siis Kures oli ta kindel põhimees. „See oligi see, mille järgi ma eelkõige tulin,“ märkis ta. „Mulle selline olukord meeldib ja loodetavasti jätkub nii ka edaspidi. See on parim tunne üldse, kui saab tiimile kasulik olla vastavalt sellele, mida treener nõuab.“

Kuidas aga hindavad Karl Rudolf Õiguse hinnangul tema panust treenerid, meeskond ja pealtvaatajad? „Ma loodan, et jäädi rahule, sest muidu oleks natuke kurb küll,“ lausus ta. „Aga eks treeneri arvamust kuuleb veel. Ise püüdsin igas mängus südame väljakule jätta ja soovisin näidata, et ma tahan mängida selle klubi eest. Hooaja algusega võrreldes olen täna kindlasti rohkem täiskasvanud just mängu küpsuse mõttes ja kindlasti palju rahulikum.“

Samas vahetas FC Kuressaare Premium liigas mulluse viienda koha seitsmenda vastu. Karl Rudolf Õiguse sõnul on kõik tegelikult vägagi okei. „Koha mõttes ja numbriliselt oli klubile eelmine hooaeg muidugi parem, aga tegelikult on tänavune punktisaak suhteliselt sama,“ selgitas ta.

„Ma arvan, et tegelikult peaks klubi uhkust tundma, et suudetakse juba teist aastat järjest päris hea punktisumma kokku koguda. Aga me tunneme potentsiaali, et saame veelgi suuremat saavutada ja võib-olla mingi rekordi isegi üle lüüa. Otseselt kurb ei pea küll olema, kui vaadata, et me vahetasime ka palju mängijaid.“

Suve lõpuni püsis FC Kuressaare Premium liigas pronksmedali konkurentsis, kuid kahjuks lõpuni siiski välja ei veetud. „Ma arvan, et ühel hetkel jäi võistkonnal usust puudu,“ leidis Karl Rudolf Õigus.

„Meil oli kaotuste periood ja olid just sellised kaotused, kus natuke jäi õnne taha. Selle tulemusel kadus enesekindlus ära ja ei saanudki kaotuste seeriast välja. Aga kui sügisel võtsime ühe võidu, siis tuli kohe mitu võitu otsa. Oleme võistkond, kes usust väga palju jõudu ammendab.“

Karl Rudolf Õiguse hinnangul peab järgmisel aastal uute meeste juurde toomisel lähtuma sellest, et meeskonnas peavad mängima mängijad, kes usaldavad treenerit ja kes tahavad hingega väljakul olla.

„See on see, millega ka teiste klubide mängijad Kuressaaret tunnevad. Ja paljudel on Kure vastu raske mängida just sellepärast, et oleme hingestatud punt, kus mängija peab väga tahtma kanda kaasas võidusoovi ja sellest peaks satsi komplekteerimisel lähtuma,“ märkis ta.

Ka treenerite panus on Karl Rudolf Õiguse sõnul väga-väga suur. „See töö mida Roman ja Igor (Morozov) kogu aasta jooksul teevad – nii keskendunud, nii pühendunud, et ainult väga suur respekt,“ tunnustas ta meeskonna lootse.

Samas rõhutas Karl Rudolf Õigus ka pealtvaatajate toetust. „Kui fännid platsi kõrval olid, siis see andis tohutult tuge juurde. Muidugi võiks fänne rohkem olla, aga need, kes seni on tribüünidel olnud, siis suur kummardus. Loodetavasti tuleb neid järgmisel aastal veelgi rohkem,“ lausus ta.