Liis Lepik tahab rahvuskoondises kanda kinnitada

Pole just igapäevane, et teismeeas tüdruk pannakse tegema jalgpallitrenni koos poistega, aga just nii läks Liis Lepikuga, kes oli teistest tüdrukutest peajagu üle ja treenerid otsustasid ta panna harjutama koos teises liigas mänginud JK Sörve poistega. 

Nüüd on saarlanna jõudnud oma karjääriga punkti, kus  pärast mitmeid aastaid erinevate noortekoondiste eest mängimist, on debüüt tehtud ka täiskasvanute rahvuskoondises.

Liis Lepiku jalgpalli juurde sattumine oli üksjagu huvitav. „Hakkasin jalgpalli mängima alles 13-aastasena, olles enne üsna pikalt tennisega tegelenud ja paar aastat ka kergejõustikutrennis oma oskusi arendanud,“ meenutab ta oma sportlastee algusaastaid, öeldes, et individuaalsport muutus tema jaoks mingil hetkel üksluiseks ja tekkis mõte hakata harrastama mingit võistkonnaala.

Tänase jalgpalluri esimene eelistus oli alguses hoopis võrkpall, sest tema vanaisa ja isa olid selle alaga tõsiselt tegelenud ja füüsilised eeldused olid tal ka korralikud.

„ Sõbranna siiski oli kindel, et jalgpall on huvitavam ja otsustasimegi minna kahekesi trenni ja igaõhtuses harrastusest kasvas lõpuks kirg ja armastus mängu vastu, mis pole siiani kustunud,“ selgitab ta rahulolevalt.

Oma meistriliiga debüüdi tegi keskkaitsja juba 14-aastaselt FC Kuressaare eest mängides Nõmme Kalju vastu ja kohe esimesel hooajal kerkis ta naiskonna põhitegijate hulka, mängides enamasti kaasa kõik 90 minutit.

Hetkel, 20-aastasena alustab Liis Lepik juba kuuendat  hooaega Eesti ühes tugevamas naiskonnas FC Floras ja sihid tulevaks hooajaks on kõrged. „Eesmärk on lõpetada Pärnu JK valitsemisaeg ja võita kõikvõimalikud tiitlid. Isiklikus plaanis ootan endalt põhikoosseisus püsimist,“ ütleb ta, lisades, et samuti on tema jaoks väga tähtis olla rahvuskoondises pildil ning hingata vanematele mängijatele kuklasse, kuid selle saavutamiseks tuleb kõvasti tööd teha.

Koondise esindamine on iga mängija unistus ja mingi erand ei ole ka Liis Lepik. „Mul läks esimene mäng Läti vastu hästi ja ma olin uhke ja väga-väga rõõmus. Oli hea jälle koondise särk selga tõmmata ning oma riiki esindada olukorras, kus konkurents on väga tihe ja tase on kõvem, kui kunagi varem,“ tunnistab neiu.

Koduklubis FC Floras hetkel toimuvaga on kaitse tugitala rahul. „Komplekteeritus ja sisekliima on hea ning loomulikult üritame naiskonnaga ka erinevaid koosviibimisi korraldada, et võistkonnavaim hooaja alguseks võimalikult tugev oleks, sest see annab mängule palju juurde,“ selgitab ta.

Eesti naiste jalgpalli üldisest tasemest rääkides on jalgpallur vägagi optimistlik. „Koondises on konkurents tihe ning keegi ei saa enda kohas kindel olla ja asja lõdvemalt võtta, mis annab lootust, et aasta-aastalt jõuame maailma tipptiimidele lähemale.“

Tallinna Tehnikaülikoolis logistika erialal õppiv jalgpallineiu enda tulevikuplaanide kohta midagi kindlat veel öelda ei oska. „ Olen mõelnud välismaale mängima minemisest, kuid momendil on õpingud peamine pioriteet ja praegu ei oleks ma selleks ka valmis, sest rahvusvahelisi mänge, kus silma paista, on mul veel üsna vähe olnud,“  räägib ta realistlikult.

Kuna Liis Lepiku karjäär kestab veel mitmed head aastad, siis on põhjust temalt loota jalgpallurina suuri tegusid. Hoiame põialt, et kõik läheb plaanipäraselt ja ei tekiks segavaid vigastusi ja muid arengut pärssivaid probleeme.

Karli Saar