Maikko Mölder: on au olla kolme suurepärase võistkonna treener
Noortetreener Maikko Mölder juhendas tänavu Eesti meistrivõistlustel kolme võistkonda, kelle mängijad armastavad jalgpalli ja annavad endast väljakul kõik ning seepärast leiab ta, et on au olla selliste poiste treener.
Juhendasid tänavu 1999.-2000. aastal sündinud noormehi ning 2004. aastal sündinud poiste grupis oli kaks võistkonda FC Kuressaare I ja II. Kuidas nende hooaja kokku võtad?
Jäin oma gruppide esitusega rahule nii tulemuse, kui ka mängupildi poolest. Vanemad poisid täitsid hooaja algul püstitatud eesmärgi saavutades liigas teise koha ja tagasid pääsu järgmiseks hooajaks esiliigasse. Nooremad grupid olid mõlemad väga tublid ja mängisid väga ilusat jalgpalli, selles vanuses veel võite ja kaotusi ei arvetata.
Millega oled kõige enam rahul?
Kõige rohkem olen rahul sellega, et mul on au olla kolme suurepärase võistkonna treener, kes tõepoolest tahavad ja armastavad jalgpalli mängida.
Mis oleks võinud paremini minna?
Vanematel poistel oleks tahtnud näha rohkem stabiilsust ja oma kindla mängujoonise järgi mängimist. Vahel tuli see välja, siis jälle ei tulnud. Noorematega olen väga rahul, lapsed arenevad ja õpivad kiiresti.
Milles näed meie noortel arenemiseks suurimat potentsiaali?
Usun, et meie noortel on võimalik jõuda jalgpallis tippu ja miks mitte ka välismaale mängima. Kui noor poiss või tüdruk pühendab ennast jalgpallile ja tahab teha jalgpalluriks saamise nimel tööd, siis olen kindel, et isegi Saaremaalt on võimalik jõuda tippu.
Sinu kasvatada oli sel aastal Kure esindusmeeskonna lähim järelkasv. Kas on noormehi, kellel näed võimalust esindusmeeskonda murdmiseks?
Kindlasti on võimalik ja usun, et paljud poisid pingutavad ka selle nimel, et järgmisel aastal juba esindusmeeskonnas mängida. Kui korralikult trennis käia ja noorteliigas häid mänge teha, siis olen üpris kindel, et see ei jää Sörve JK ja FC Kuressaare treeneritel märkamata.
Kes sinu hinnangul on selleks sammuks juba valmis?
Valmis peaksid olema selleks kõik 1998. ja 1999. aastal sündinud noormehed, aga eks aeg näitab, kes sinna jõuab. 2000. aasta poisid järgmisel hooajal veel täiskasvanute hulgas mängida ei saa.
Paar poissi oli tänavu juba ka Eesti koondise nimekirjas, kas näed neis ainest ka kaugemale jõudmiseks?
U-15 koondisse on jõudnud Rasmus Saar ja Mairo Miil, samuti on U-15 B koondises ennast näitamas käinud Mihkel Rasu ja Reiko Mäeorg. U16 B kogunemisel on käinud Karl Kadak ja Kristjan Mäeots. Kindlasti ei ole neid poisse niisama koondisse kutsutud, kõik nad on teinud väga palju tööd ja käinud väga hästi trennides. Usun, et kui poisid samamoodi jätkavad, siis nad ka jõuavad jalgpallis kõrgele.
Mis suunas peaks arenema Saaremaa noorte jalgpall?
Saaremaa jalgpall areneb juba praegu õiges suunas. Klubil võiks olla oma treeningbaas, kus oleks võimalik kõigil klubi võistkondadel aastaringselt treenida.
Sel aastal tehti Kure saarlaste põhiseks. Mis sa arvad, kas see suurendas meie noortes motivatsiooni esindusmeeskonda pürgida?
Kindlasti suurendas motivatsiooni ja kindlasti teeb see noortel lihtsamaks meeskonda sulandumise, kui ta tunneb ja teab oma klubi mängijaid.
Mitu aastat oled nüüd treener olnud ja kuidas oled treenerina hakkama saanud?
Viis aastat. Siiani tundub, et läheb hästi.
Mida pead veel õppima?
Õppima peab palju ja iga päev õpetab midagi. Jalgpall ei saa kunagi valmis ja järelikult tuleb koguaeg õppida.
Millised on sinu eesmärgid treenerina, meeste peale ei mõtle?
Praegu tahan tegeleda noortega, sest see on põnev ning lapsed arenevad iga päevaga ja seda on hea näha. Kunagi tahan kindlasti juhendada ka meeste võistkonda, aga seda siis kui selleks on õige aeg.
Oled juba praegu Saaremaa koondise teine treener, kui suur väljakutse see sulle on?
Saaremaa koondise teine treener on olla suur au. Kui veel ise mängisin siis olid Saarte mängud mulle alati üheks tähtsamaks võistluseks. Nüüd saan treenerina mängijatele nõu anda ja kogemusi jagada.
Mängijana jõudsid Eesti U21 koondisesse, kuidas seda saavutust hindad?
Mängida U-21 koondises on kindlasti olnud minu jalgpallurikarjääri tipphetk ja unistus, see oli väga eriline kogemus. Eriliseks teeb asja see, et jalgpalli avastasin endas alles 19 aastaselt ja 20 aastaselt olla U-21 koondises, see on omamoodi ime, mis näitab, et kunagi pole liiga hilja alustada. Varem olin tegelenud ainult kergejõustiku, korvpalli ja hoovi jalgpalliga.
Miks enamat ei suutnud?
Paar nädalat peale U-21 mängu pidin minema sõjaväkke, kus tekkis probleeme trennis käimisega. Pärast sõjaväge olin juba 21 aastane ja A-koondisesse jõuda oleks olnud juba mõistusevastane.
Kuidas oma mängijakarjääri kokku võtad?
Kuna minu positsioon väljakul on ründaja, siis on mul olnud väga huvitav karjäär ja olen saanud lüüa palju väravaid. Olen mänginud kõigis Eesti liigades väljaarvatud noorteliigas, millest on väga kahju. See oleks kindlasti huvitav olnud ja võib-olla ka kõige huvitavam.
Mängijana on sind võimalus veel väljakul näha?
Teises liigas Sörve JK ja Rahvaliigas FC Salme eest.