Roman Kožuhhovski: meeskondlikud huvid on kõrgemad isiklikest ambitsioonidest

Jalgpalli Premium liigas FC Kuressaare ajaloolise viienda kohani tüürinud peatreener Roman Kožuhhovski leiab, et klubiga saavad olla seotud ainult need inimesed, kes seda austavad ja edu saavutamisel tuleb oma ego allutada üldistele huvidele.

Tahan alustada lõppenud hooaja analüüsi ühe looga, mis juhtus minuga selles klubis esimesel tööpäeval 2019. aasta detsembris. Ma rääkisin ühe mängijaga, kelle nime ma välja tooma ei hakka, tema perspektiivist jätkata meeskonna eest mängimist. Omavahelises jutuajamises ütles ta mulle, et sellel satsil puuduvad igasugused võimalused ja see pole üldse professionaalne!

Ma esitasin sellele mängijale küsimuse – kas ta peab ennast tugevaks mängijaks? Vastus oli erakordselt kindel: „Jah, muidugi treener!“. Ma ütlesin siis talle, et pean ka ennast heaks treeneriks ja leian, et kui tugevad inimesed hakkavad töötama koos, siis on ainult nii võimalik oma isikliku eeskujuga meeskonnas teha konkreetsed parandused ja muudatused. Pärast seda jutuajamist võtsin ma vastu otsuse – selleks, et klubis midagi muuta tuleb esmajoones vabaneda inimestest, kes ei usu klubisse ja inimestesse kes seal töötavad ning mõistetavatel põhjustel see mängija rohkem meeskonnas ei jätkanud.

Leian, et klubiga saavad olla seotud ainult need inimesed, kes seda austavad. Seepärast tahan ma kohe avaldada tänu ja öelda suur aitäh kõigile, kes on selle aja jooksul olnud klubile lojaalsed ja teinud kõik võimaliku ning näidanud oma kirge ja ustavust FC Kuressaarele läbi aastate ja lõppenud hooajal. Meie väike edu – 5. koht omab meie kõigi jaoks suure tähenduse.

Aga Roman, võtame hooaja üksipulgi lahti, vaatame mis oli positiivset, mis oleks võinud minna teisiti, mis olid meie tugevused ja nõrkused, mis tõi edu ja mis vedas alt ning loomulikult heidame pilgu peale tulevikule.

Viies koht on 25 aastase FC Kuressaare meeskonna parim saavutus. Aga nii mõnelgi kerkib küsimus, et äkki oli lihtsalt liiga tase nii nõrk, et see meil seekord õnnestus. Millise hinnangu sina annad Premium liigale?

Esmalt peab märkima, et pärast kahe aastast pausi pöördus liiga tagasi oma klassikalise formaadi juurde, kus tiitliomanik selgus 36 vooruga. Võitlus oli väga konkurentsitihe ja raske.

Kui meenutada hooaegade vahelist perioodi, siis olid kõik klubid enne starti ambitsioonikad ja kõik püstitasid endale tõsised eesmärgid. Paljud tegid oma klubidesse tõsised investeeringud, lisati uusi treenereid ja personali, kutsuti uued välistreenerid, parandati administratiivkoosseisu (spordidirektorid) ning parandati meeskondade komplekteerimist. Selline aktiivsus rääkis vaid ühest, kõik tahtsid muudatusi ja soovisid saada paremaks nii kvaliteedilt, kui tulemuste saavutamisel.

Levadia tahtis kaitsta tiitlit. Floral on alati eesmärk meistritiitel ja teisi variante nende puhul pole. Ka Paide seadis endale kõrged sihid, sooviti tagada endale Euro koht ja pakkuda konkurentsi Eesti suurtele Levadiale ja Florale.

Kalju tegi tulemuste saavutamiseks erinevates valdkondades palju muudatusi. Таmmeka oli valmis võitlema koha eest esiviisikus, sest oli teada, et varasema hooaja tulemus neid ei rahuldanud ja seepärast tegi klubi mitmeid olulisi muudatusi. Minu hinnangul tegid tartlased sellel suunal ära kõige suurema töö. Тreenerid ja uued koondise tasemega mängijad Taio Teniste ja Sander Puri.

Kui rääkida Narvast, siis see klubi püstitab endale alati kõrged eesmärgid ja ülesanded, nad olid komplekteerimisel aktiivsed erinevates suundades (treener ja uued välismängijad) ja see kõik rääkis juba ise nende ambitsioonidest.

Kalev on alati konkurentsivõimeline ja oma filosoofialt alati ambitsioonikas. Klubi juhid Ragnar Klavan ja Joel Lindpere on suure jalgpallilise minevikuga, noortetöö on korralikul tasemel, meeskonnas olid kogenud mängijad (Purje, Kaljumäe), kes klubistruktuuris tegutsevad ka treeneritena. Kõik need faktorid rääkisid nende tugevusest.

Legion tegi läbi tõsise noorenduskuuri, kuid nende potentsiaal oli mulle teada. Neil oli üks oluline eelis, sest praktiliselt kõik mängijad olid oma klubi kasvandikud, palju aastaid koos mänginud ja noorte tasemel võitnud hulga tiitleid.

Pärnu soovis oma arengus kõige enam muutusi ja tegi selles osas ka konkreetsed sammud, kutsudes uue treeneri ja rea korralikke mängijaid.

Kõik need faktorid rääkisid vaid ühest, et meid ootab huvitav ja raske hooaeg ning selliseks see ka kujunes.

Kuidas me peaksime oma tänavust saavutust hindama?

Klubi saavutas oma ajaloos parima tulemuse ja selle taga seisab tohutu tehtud töö. Tasub märkida mitte ainult tulemust, vaid ka seda kuidas me selle saavutasime. Alustades teise ringi esimesest mängust võõrsil saavutatud 1:0 võiduga Narvas tõusis meeskond viiendale kohale ja läbi kogu hooaja jäi sellele kohale kuni lõpuni. Kaks vooru enne lõppu kodus Kaleviga tehtud 1:1 viigiga me viienda koha ka kindlustasime.

Meeskonnale ja treeneritele oli kõige suuremaks väljakutseks meistrivõistluste esimene ring, kui me kaotasime traumade tõttu palju mängijaid, olime sunnitud tegema palju muudatusi ja leidma selles olukorras õiged lahendused. Мeil õnnestus see periood väärikalt läbida ja seepärast valdab meeskonna ja mängijate üle uhkuse tunne. Ma arvan, et me näitasime sel hetkel väga kõrget usaldust üks teise vastu.

See on ajalooline tulemus, mida me peame väärikalt hindama ja tegema kõik võimaliku edaspidiseks kasvuks. See on motivatsiooniks kõigile – juhtkonnale, klubiga seotud inimestele, treeneritele, mängijatele ja fännidele ning kõigile inimestele, kellele on kallis ja armas meie klubi.

Ma hindan sellised momente, sest mina leian, et praegu laome me vundamenti tulevaseks eduks. Nende aastate jooksul on minu silme all noormehed kasvanud meesteks, kes oskavad mängida tulemusele ja suudavad seda ka saavutada. Ma näen, kuidas kõik on mentaalselt muutunud, kasvanud isiksuste ja mängijatena.

Kas seda edu on võimalik korrata ja kui jah, siis mida tuleb selleks teha?

Oluline on saavutatule mitte pidama jääda. Minu arusaamist mõõda jalgpallis ja elus ei eksisteeri sõna eile, eilne päev on juba ajalugu ja on ainult täna.

Uus päev – see on uus väljakutse. Minu elu põhimõte: „Nõua endalt võimatut – saad maksimumi!“. Ma tunnen kõrget motivatsiooni ja ma tahan areneda koos meeskonnaga, alati peab püüdma oma arengus teha sammu edasi.

Ma tahan oma mängijatega igat mängu võita ja koht turniiritabelis tuleb meile täpselt see, mida väärime oma suhtumisega oma tegevusse. Ma olen kindel, et ka juhtkond mõistab, et ka neile on see uus väljakutse, nemad peavad samuti tegema konkreetsed sammud klubi arengu parandamisse. Ainult nii on võimalik jõuda uuele tasemele ning seada uued eesmärgid ja püstitada uued ülesanded.

Tahad välja öelda, millised on need sammud, mida klubi juhtkond peab arenguks tegema?

Esiteks peab juhtkond võtma endale staatuse ja seisuse, kus ollakse valmis pakkuma konkurentsi teistele palju tugevamatele ja muudatused peavad toimuma kõigil tasanditel. Selleks peab olema valmis mitte ainult sõnades vaid tuleb näidata ka oma tegudega. Parandamist nõuavad kõik aspektid.

Tegelikult on ju Kure veel konkurentsis ka karikasarjas ja sellise mänguga, mida näidati Premium liigas pole välistatud ka võit. Milliseks peatreenerina hindad meeskonna võimalusi?

Karikas on väärt trofee ja ma ei ole veel kohanud ühtegi mängijat, kes ei unistaks tõsta seda oma pea kohale.

Edaspidise osas on kõik selge, kaks mängu ja me oleme FINAALIS. Ja reeglina tähtsaimas mängus favoriite ei ole. Мe usume oma tööpõhimõtetesse ja usume oma mängijatesse ning usume, et me oskame mängida tähtsaid kohtumisi.

Karikavõit tähendaks Kurele juba mänge Euroopas. Kas klubi on selliseks tasemeks ja väljakutseks valmis?

Mulle meeldib see küsimus, mõelda Euromängudest on meie puhul agressiivne ja isegi ülbe. Aga kui ma ütlen, et klubi on selleks valmis, siis poleks see õige. Kuid püüdkem paremuse poole. Kui see moment on käes – peame olema väljakutseks valmis!

Tulles tagasi Premium liiga juurde, siis eelmise aasta seitsmenda koha vahetasime viienda koha vastu, mis tähendab ikkagi sammu edasi. Kus ja milles meeskond oma mängus juurde pani?

On minu arvamus, on teiste arvamus, aga on faktid ja viimaste vastu on alati väga keeruline apelleerida. Millest räägivad tänasel päeval konkreetsed faktid? Nendel meistrivõistlustel tegi hooaja kõige suurema edasimineku – FC Kuressaare. Kõigis näitajates pani meeskond oluliselt juurde ja igas mänguelemendis astuti suur samm paremuse suunas, kuid kõige tähtsam, mängijad usaldavad ja on alati valmis üksteist aitama.

Tahan meie poolelt välja tuua ka mängu kvaliteedi. Statistika näitab, et paljudes mängudes me domineerisime ja olime oma vastastest agressiivsemad. Paljude näitajate puhul – väravad, pealelöögid, mängu jooksul loodud olukorrad ja kindel meeskondlik tegutsemine kaitses. Мe oleme liigas üks ründavamaid meeskondi ja seda kinnitavad löödud väravad. Meeskond, kes lööb sel aastal enamusele vastastest ühe mängu jooksul minimaalselt kolm väravat ei saa olla mitteründav.

Milline oli edu toov taktika? Kas see lähtus koosseisus olevate mängijate valikust või on see Kožuhhovski stiil?

Treenerite peamine ülesanne seisneb selles, et teha kindlaks oma mängijate tugevad küljed ja mängida siis nende tugevustele, individuaalsed nõrkused saame alati kompenseerida meeskondliku tööga. Мe töötame mängijatega, kellel on erinevad individuaalsed ja erinevad mängijaomadused, meie ülesanne on motiveerida ja tõsta mängijate areng uuele individuaalsele tasemele. Me arendame mängijaid, usaldame neid ja selle tulemusel panevad nad juurde, kogenud mängijad aga saavutavad uue taseme.

Me mängime alati oma stiilis lähtudes oma põhimõtetest. Тreenime mitte taktikalisi ja füüsilisi mänguelemente, aga põhimõtteid ja tavapäraselt need ei muutu. Sõltumata erinevatest asjaoludest mõjutavad meid stressiolukorrad, traumad, kaardid, mängijate tulek ja minek. Mängijad teavad millest ma räägin. Meid ei ole võimalik kopeerida või meie järgi teha, sest vaimu ja kirge ei ole võimalik üle võtta, see formeerub läbi ühiste raskuste.

Samas on Kure mängustiil saanud siiski ka erinevat kriitikat. Kuidas sina sellesse suhtud?

Mina isiklikult olen alati rahulik. Kui räägivad ajakirjanikud, siis mõistan neid, see on nende töö. Aga kui räägivad teiste meeskondade treenerid või mängijad ma reageerin, kaitsen oma põhimõtteid ja oma mängijaid. On olemas treenerite eetika, alati peab rääkima vaid oma meeskonnast jа mitte kommenteerima ja andma nõu teistele, kuidas tuleb mängida ja mis stiilis. Ma ei õigusta oma kaotusi või ebaõnnestumisi kommenteerides teiste stiili ja põhimõtteid ning leian, et peab rääkima ainult oma meeskonnast. Seda enam, et keegi ei tea millistes tingimustes me töötame. Oma kriitikutele ütlen alati ühte ja seda sama – kui satute minu kohale avaneb teil alati võimalus näidata, kuidas paremini töötada.

Mida sa loed meeskonna tugevamaiks küljeks?

Mängu mentaliteet ja ühtne vaim.

Kindlasti on meeskonna võitude hulgas erilisemaid, mida sooviksid esile tuua.

Sellel hooajal oli neid päris palju. Isiklikult mulle läheb enim korda meie 1:0 või Narvas. See võit andis mulle kindluse, et me oleme võimelised saavutama tulemuse igas olukorras iga vastasega.

Jalgpallis kuuluvad võitude kõrvale ka kaotused ja neid tuli Kurel sel hooajal 12. Milline neist on sul kõige enam hingel?

Need mängud, kus me punkte ei võtnud õpetasid meid paljuski ja andsid meile uue impulsi uuteks võitudeks.  Sel aastal mängisime me viiki 11 kohtumist (11 punkti). Keegi küsis minu käest, et parem oleks viis mängu kaotanud ja kuus võitnud ning oleks teeninud rohkem punkte (18). Sellise formuleeringuga ei ole mina rahul ja selgitan miks. Me kasvatame endas võitja mentaliteeti ja on väga tähtis, et meeskond pikka aega ei kaotanud. Sel aastal on meil 13 võitu ja 11 viiki. 24 mängu on peaaegu kolm ringi kaotuseta. Samuti saime enda jaoks unikaalse tulemuse, kui mängisime seitse kohtumist järjest kaotuseta, mis on ju ka peaaegu tervelt üks ring. On tähtis seda saavutust tunnetada, see lisab enesekindlust.

Sel aastal mängis Kure koosseisus palju noori mängumehi, mitmed neist polnud varem Premium liiga taset kogenud.

Ma olen nendega rahul. Minu poolt tunnevad nad toetust, tegin igale mehele omaltpoolt komplimendi ning soovisin, et nad oma arengus seisma ei jääks ja jätkaks tõsise töö tegemisega.

Kes kõige enam juurde pani?

Ei taha kedagi eraldi välja tuua. KÕIK mängijad tegid suure sammu edasi, KÕIK poisid teavad meie põhimõtteid ja nõudmisi, läbi meeskondliku mängu toimub iga mehe individuaalne progress. Meeskondlikud huvid on isiklikest olulisemad ja kui sa võtad need omaks, siis sinu enda areng on garanteeritud.

Kuidas on kogenud mängijad sinu plaanid vastu võtnud?

Laht, Seeman, Tutk, Pajunurm – nemad on isiksused suure algustähega, nende vastu on mul piiramatu usaldus ja austus ning ma ei väsi nende üle vaimustumast. Tänasel päeval on nemad meeskonna peamised mootorid. Nad teostavad kõik minu mõtted ja ideed, igas olukorras on nad mind toetanud. Nemad on TOP isiksused.

 Hooaeg on läbi, aga detsembris hakkab juba ettevalmistus uueks. Meeskonnas tuleb muutusi, aga kindlasti on sul nimekiri meestest, kellega tahaksid veel jätkata.

Kõigi mängijatega ja ma olen neile seda juba öelnud.

Aga ikkagi, millised muudatused meeskonnas tulevad?

Muudatused peavad igal juhul tulema, keegi läheb ja keegi tuleb. Nii toimub kõikjal, ainus minu isiklik soov on, et kui keegi lahkub, siis ma tahaksin, et nad teeksid sammu tugevatesse klubidesse, kõik poisid on selle välja teeninud. Kuid ei maksa unustada, et me oleme liiga viies meeskond ja jätkame võitlust karikavõidu nimel.

Kuigi Kurel olid tugevad väravavahid, kaitse toimis, poolkaitsjad müttasid nii rünnakul kui kaitses ja ründajad kõmmutasid väravaid, siis kindlasti on olemas mõni liin, mida sooviksid eriti tugevdada. 

Kõik liinid vajad tugevdamist. Konkurents – see on alati motivatsioon ja areng.

Sel juhul millised omadused peavad nendel mängijatel olema?

Ma arvan, et sellele küsimusele on juba vastus varasemalt olemas. Ühe sõnaga – meeskondlikud huvid kõrgemad isiklikest ambitsioonidest.

Kure on viimaste aastate ja hooaegadega Eesti jalgpallis oma mainet oluliselt parandanud, mis peaks tähendama, et soov meeskonnas mängida peaks juba paljudel meestel olema. Sinu poole on juba mehed vastava sooviga pöördunud ja järjekord on kindlasti pikk.

Selliseid mängijaid on väga palju, kuid meeskonna formeerimisel on meil oma põhimõtted. Muidugi on mul oma soovid, vaatame kuidas sellele reageerib juhtkond. Ma olen kindel, et nendes küsimustes mind usaldatakse.

Aga kui palju oli juba sel aastal selliseid mängumehi, kes avaldasid soovi Kurega liituda, kuid sina ei soovinud või polnud klubil finantsilisi võimalusi nende palkamiseks?

Ei hakka konkreetseid nimesid välja tooma, kuid selliseid mängijaid oli ja erinevatel põhjustel ei olnud nad meiega.

Pisut ka isiklikku laadi küsimus. Sul on uus kahe aastane leping, kas olid ka mingid väga konkreetsed nõudmised või soovid?

Uus leping näitab juhtkonna usaldust minu töö vastu ja ma hindan seda. Minu sisemine mina ütleb, et suudan sellele meeskonnale anda veelgi rohkem.

Saarlased on võõraste vastu üldiselt skeptilised ja lihtsalt uusi inimesi omaks ei võeta. Oled olnud juba kolm aastat siin toimetamas, kuidas on sinuga? Kas on võetud omaks või peab selles suunas veel pingutama?

Ma ei saa sellele küsimusele vastata saja protsendilise kindlusega, kuid ma loodan, et mind on omaks võetud. Ma arvan, et siinsed inimesed näevad minu avatust ja kirge, millega ma oma tööd teen. Ma tean ühte, usalduse saab teenida vaid suhtumisega oma töösse.

Ja lõpetuseks. Millised saavad olema uue hooaja eesmärgid?

Uut hooaega alustame lihtsatest asjadest, teeme igapäevaselt oma tööd kvaliteetselt suure tahtmise ja kirega.