Roman Kožuhhovski: Tundsin toetust esimesest tööpäevast alates

Tehes lõppenud hooajast kokkuvõtteid ütles FC Kuressaare peatreener Roman Kožuhhovski, et oma klubis viibimise esimest päevast alates tundis ta maksimaalset toetust nii presidendilt, juhtkonnalt, klubi töötajatelt kui vabatahtlikelt ja lõpuks ka fännidelt.

„Eriti hästi tundsin seda just keerulisel ajal,“ rääkis Roman Kožuhhovski. „Hooajal oli meil selliseid olukordi päris mitu. Esimene paus koos karantiiniga, pikk seeria ilma võiduta ja muidugi meistrivõistluste lõpp, kus paljud meeskonna liikmed pidid viibima karantiinis.“

Roman Kožuhhovski soovis tõsta esile ka oma treenerite meeskonda. „Jan Važinski oli minu esimene abiline ja märgiksin siin ära kahepoolse koostöö spetsiifika, kus me olime telefoni teel igapäevases kontaktis,“ lausus ta.

„Teine abiline oli Roland Kütt, kes oli ka väravavahtide treener, suure töö tegid ära füsioterapeudid Martin Seeman ja Reet Tepaskind. Ma arvan, et Liina Tamm kuulub ka meie treenerite koosseisu, sest tema suured pingutused oma töös aitasid ja aitavad meid väga palju.“

Roman Kožuhhovski sõnul tegutses kogu eelpool nimetatud seltskond alati väga professionaalselt, аga oluline roll oli ka Sander Lahel, kelle õlule langes topelt koormus, sest tal tuli täita mängija ja treeningprotsessis ka peatreeneri abilise rolli. „Sanderi panus igapäevatöös on olnud väga suur,“ rõhutas Kožuhhovski.

„Elari Valmas oli väga tähtis mängija meeskonna jaoks, ta on oluline inimene Kuressaarele ja tema toetust tunnetasin ma läbi selle pika hooaja. Mis aga puudutab mängijaid, siis võtsid nad kohe esimesel päeval vastu minu põhimõtted ja nõudmised. Läbi kogu hooaja suhtusime me teineteisesse austusega, kõrgel tasemel distsipliiniga ja tööeetika oli väga korrektne.“

Palju on tõstetud esile FC Kuressaare head meeskonnavaimu. Roman Kožuhhovski hinnangul on suur teene sellise õhkkonna kujundamisel kollektiivi sees meeskonna liidritel Sander Lahel, Elari Valmasel, Märten Pajunurmel, Rauno Tutkil ja Sander Seemanil.

„Me ei loonud mitte meeskonda vaid kollektiivi perekondlike väärtustega,“ selgitas peatreener. „Meil kõigil on oma puudused, kuid samas on meil kõigil ka oma väärtused. Kõik olid vajadusel valmis kaaslast abistama ja tema eest välja astuma.“

Hooaeg on vaja siiski ka sportlikus ja emotsionaalses plaanis kokku võtta ja peatreenerina oli Roman Kožuhhovski nõus oma seisukohad ja hinnangud nii mängule, kui meeskonnale välja tooma.

FC Kuressaare sai kolmandat hooaega järjest Premium liigas üheksanda koha. Millise hinnangu sellele tulemusele annad?

Hooaja algul seisis minu ja meeskonna ees kindel ülesanne jääda Premium liigasse ja selle eesmärgi me suutsime täita. Kuid minu hinnangul vääris meeskond turniiritabelis palju kõrgemat kohta. Miks ma teen sellise järelduse? Sest ma nägin oma mängijate suhtumist, me näitasime piisavalt kvaliteetset mängu läbi kogu hooaja ja olime poistega kindlad, et suudame lõpetada kõrgel kohal. Viimases voorus oli meil edu korral võimalus lõpetada kaheksandal kohal.

Saaremaa jalgpallikogukond ja klubi juhtkond muidugi pidasid oluliseks Premium liigas jätkamist, aga millise eesmärgi julgesid püstitada endale?

Peamine eesmärk oli kohe selge. Kuid mul tuli peatreenerina üheaegselt lahendada ka teised plaanid. Oluline oli formeerida mõttekaaslaste kollektiiv mitte ainult jalgpalliväljakul vaid ka väljaspool seda. Tuli selgitada välja iga mängija tugevused ja leida võimalused meeste nõrkuste kompenseerimiseks meeskondliku tegutsemisega. Samuti tuli paika panna meie mängu struktuur ja taktikalised põhimõtted. Ma arvan, et neis aspektides tuli meil meeskonnana palju asju välja.

Milliseks hindad meeskonna potentsiaali ja milline olnuks õnnestumise korral maksimaalne tulemus?

Meeskonnaga võtsime me mängu korraga, iga uus mäng oli oluline ja me ei jaganud vastaseid tugevaks ja nõrgaks. Me püüdsime järgida oma mängulisi põhimõtteid, meie jaoks oli oluline jälgida väljakul enda mängulist käekirja, millega pidime end näitama meeskonnana, kes mängib alati võidule.

Аga lõpptulemus ise sõltub paljudest faktoritest. Kindlalt saan öelda ühte – sel hooajal ei saavutanud me oma maksimumi. Aga olen kindel, et ladusime väga kindla vundamendi tulevikuks.

Ütle üks mäng millega oled peatreenerina väga rahul ja üks mäng, mis läks korralikult aia taha.

Meil oli palju kvaliteetseid mänge, kuid ühe mängu saan eriliselt välja tuua. See oli viienda vooru kohtumine võõrsil Tammekaga. Arvan, et just sel päeval mängisime me oma vastase kõigis aspektides kindlalt üle, me olime suunatud resultaadile mängu esimestest sekunditest alates.

Kahjus juhtus selles mängus ka ainuke negatiivne sündmus ja see on Otto-Robert Lipu tõsine trauma, mis jättis ta eemale kogu hooajaks, kuid õnneks on ta traumast hästi taastunud. Võin kindlat öelda, et me kaotasime hooajaks väga tugeva ründaja ja me tundsime terve aasta temast puudust. Usun, et koos Otto-Robertiga olnuksime oma ründetegevuses oluliselt tugevamad ning oleksime saanud tegutseda taktikaliselt mitmekülgsemalt ja paindlikumalt.

Mis puudutab aga mängu, mis meil ebaõnnestus, siis tuleb siin mainida teist kohtumist Tartus Tammekaga. Juhtisime seal 19. minutiks 2:0, aga kaotasime 2:4. Kuid siin oskan öelda ka selle kaotuse peamise põhjuse ja võtan süü puhtalt enda kanda. Minul kui treeneril oleks tulnud kohe teha mängus vajalikud korrektuurid 2:0 eduseisul.

Ma nägin, kuidas meeskond elas seda kaotust üle, kuid nende silmis polnud segadust, vaid vastupidi enesekindlus, et just sellised mängud teevad meid ainult tugevamaks.

Kui hästi oli meeskond sinu hinnangul komplekteeritud?

Siin tuleb meeskonna formeerimine jagada ära talviseks ja suviseks. Ma arvan, et talvel olime selles osas edukad. Meeskonnaga liitus kogenud kaitsja Marco Lukka, kes sai meie kaitse vundamendiks, kes mõistis peensusteni minu põhimõtteid. Samuti lisandusid noored Tuhkanen, Larsen, Neubauer ja Krimm, kellel puudus küll Premium liiga kogemus, kuid nad olid piisavalt ambitsioonikad ja tõid väga hea konkurentsi meie treeningprotsessi ning nagu näitas hooaeg olid nad otsustavas faasis piisavalt enesekindlad.

Ka suvise perioodiga jäin ma rahule, kui lisandusid Sören Kaldma ja Mattias Männilaan. Need on mängijad, kes tugevdavad igat Premium liiga meeskonda. Need on mängijad kõrgete mänguliste ja inimlike omadustega. Leian, et nemad tugevdasid meie meeskonda.

Aga kellega oled mängijatest kokkuvõttes rahul ja kelle sooritus oleks võinud olla parem?

Minu hinnang mängijate osas on piisavalt kõrge. Igal mängijal on hooaja jooksul õnnestunud ja ebaõnnestunud perioode, kuid see on normaalne olukord ja eriti puudutab see noori mängijaid. Мinu kui treeneri ülesanne on olla neile keerulisel perioodil abiks. Ma motiveerin neid pidevalt sellega, et nad on võimelised enamaks ja suudavad mängida oluliselt paremini. Seepärast ma usun, et nende individuaalne tase saab ainult tõusta. Kuid seda siiski läbi meeskondliku töö ja individuaalse distsipliini.

Kui palju mõjutas kokkuvõttes tulemust see, et üks meeskonna liidreid Marco Lukka hooaja keskel FC Florasse pidi minema ja kas sa olid sellega nõus?

Ükski maailma treener ei ole sellega nõus, kui põhimängija lahkub teise meeskonda, eriti veel hooaja keskel. Kuid treenerina, kes peab hindama ka üldist olukorda ja kes ei tööta mitte ainult esindusmeeskonna tulemuse ja oma mängijate individuaalse arengu nimel soovin alati oma mängijatele edu.

Minu ülesanne seisab ka selles, et iga mängija suudaks areneda tippmängijaks. Ma olen Marco üle väga rõõmus, et ta tuli Eesti meistriks, mängis piisavalt hästi eurosarjas, oli üks rahvuskoondise kandidaate (varumeeskonnas). Ta sai Floras hooaja teises pooles ka üheks võtmemängijaks.

Pärast Marco lahkumist läks meil aega, et tema lahkumist kompenseerida ja arvan, et kokkuvõttes see meil saja protsendiliselt ei õnnestunudki. Meie jaoks oli Marco üks võtmemängijaid, aga ma toetan teda alati ja tean, et oma mõtetes oli ta Kurega edasi.

Kui palju mõjutas meeskonna mängu hooaja viimastes mängudes kaitseväkke läinud Mairo Miili ja Joonas Soomre puudumine?

Mairo ja  Joonase puudumine oli meie jaoks päris valus, eriti veel nende positsioonide iseärasusi silmas pidades. Äärekaitsesse on vaja just neile omase kvaliteediga mängijaid – see on kiirus, oskus võtta vastane ette üks-üks olukorras ja suur töövõime ilma pallita. Mairol on superomadus luua eelis hea audiviskega, mille järel meeskond lõi kuus väravat. Ta oleks võinud oma käed kellelegi jätta ja rahulikult kaitseväkke minna. Kokkuvõttes on meil meeskonnas nende positsioonile vaja minimaalselt viite mängijat.

FC Kuressaare taktikaliseks käekirjaks kujunes tänavu kõrge pressing ja kiired rünnakud läbi äärte. Kuidas see plaan kokkuvõttes välja mängiti?

Peab tunnistama, et see alati ei töötanud, kuid see polnud ka nii oluline. Tähtis oli muu ja minu hinnangul oli määrav see, kas mängijad sellesse, mis nad jalgpalliväljakul teevad usuvad või mitte. Mina nägin täielikku usaldust.

Kui hästi oli meeskond selliseks taktikaks füüsiliselt valmis. Nii mõnigi kord tundus, et kohtumise lõpus olid mehed väsinud ja just siis löödi meile väravaid?

Ma arvan, et meie funktsionaalne valmisolek oli piisavalt heal tasemel, lihtsalt olid mängud, kus me lasime endale lüüa mängualgul või poolaja keskel, mille tulemusena olime sunnitud mängima lahtist jalgpalli ja kui olla veel täpsem siis isegi naiivselt. Me riskeerisime liiga palju ja mitte just alati ei olnud see õigustatud. Kuid korda, igas mängus mängisime ainult võidule.

Paljude fännide hulgas on tekitanud küsimus palli lahti mängimine ja on jäänud arusaamatuks, miks tuli mänguvahend kohe auti lüüa?

Tahame kohe mängu alguses vastasele nende väljakupoolel pressingu peale panna. Anname palli teadlikult ära, et neid just selles tsoonis survestada. Tegime seda nii kogu hooaeg ja poisid võtsid selle meeleldi vastu. Tegu on taktikalise käiguga, mis näitab meie häälestatust esimesest mänguminutist alates ja tahame teha avatud mängu.

Aga on üks küsimus, mis on usun, et nii sinu, mängijate, kui fännide huulil. Miks tuli sisse periood, kus ei võidetud 18 mängu järjest?

Nendes mängudes tegime seitse viiki ja saime 11 kaotust. Minu vaatenurgast on siin palju objektiivseid põhjusi. Kindlasti mõjutasid keeruline mängude kalender, mängijate lahkumine, mikrotraumad ja kollased kaardid.

Sel aastal kujunes meie jaoks kõige keerulisemaks august. Pärast kodus Kaleviga mängitud 2:2 viiki ootas meid väga keeruline teine ring, kus kuu ajaga tuli mängida vaid meistrivõistluste liidritega ja kolmandas jätkasime nendega jälle mängimist.

Arvan, et kokkuvõttes isegi sellel raskel perioodil näitasime küllaltki kvaliteetset mängu. Мe tundsime, et väärima oluliselt paremat tulemust ja tuleb poisse tunnustada, sest kollektiivi sees säilis tõsine töökeskkond, kus kõik püüdsid kaaslasi toetada.

Praegu võin ma kindlusega öelda, et selle kogemuse peame me endaga kaasa võtma ja tegema õiged järeldused, et uuel hooajal sellised perioodid paremini läbida. Ka mina tean, kuidas sellises olukorras tulevikus paremini hakkama saada.

Lõpp oli siiski taas keeruline, kolmandat hooaega järjest pidi Kure end tõestama ülemineku mängudega ja seekord tuli kahe mängu kokkuvõttes alistada Maardu Linnameeskond. Miks me jäime Premium liigasse püsima?

Teist tulemust nendes mängudes me ei saanud endale lubada ja kaotusele selles seerias ei saanud mõeldagi. Arvan, et me olime Maardust siiski oluliselt tugevam meeskond. Kõik, kes elasid meile läbi hooaja kaasa võivad kindlusega öelda, et meeskonna progress oli silmnähtav, meie statistika paranes erinevates näitajates ja seepärast me väärime kindlasti kohta Premium liigas.

Kus ja kuidas tuleks meeskonda tugevdada, et saavutada üha tihenevas konkurentsis veelgi paremat tulemust?

Alati on olemas võimalus juurde panna ja isegi siis, kui meeskond aina võidab ei saa saavutatuga rahulduda. Kure on oma võimalustega just hiilata ei saa, kuid meil on õiged ambitsioonid, me tahame olla ja püüdleme selle suunas, et olla veelgi paremad.

Me peame väga, väga palju tööd tegema, leidma sisemised reservid ja korralikult komplekteerima. Tahame tõhustada treeningprotsessi ja parandada mängu ning taktikaliselt tuleb saada paindlikumaks. Olen kindel, et kõigis neis elementides paneme juurde.

Paratamatult nõuab see ka muutusi meeskonna koosseisus. Kas oskad öelda, kes mängijatest jääb ja kes peab uue mängupaiga leidma?

Praegu on meestel puhkus, kuid klubi juhtkond ja treenerid juba töötavad selles suunas. Komplekteerimisse suhtume väga tähelepanelikult ja meie jaoks on oluline, et meie meeskonda tuleks mängijad õiged mõtlemise ja eluliste väärtustega. Jääb väheks, kui sa oled hea jalgpallur, peab omama ka klubile sobivat kultuuri.

Mängija peab austama, klubi kus ta mängima hakkab. Praeguste meestega viin ma mõne aja jooksul läbi arenguvestlused, sest mulle on oluline nende poolne tagasiside. Tahan teada, kuidas nad hindavad hooaega, millised on nende enda ambitsioonid, millised uued eesmärgid nad endale ette seavad. Alles pärast seda saab öelda, kes lahkub ja kellega koos jätkame töö tegemist.

Aga kindlasti on sul silmapiiril mängumehed, keda sa tahaksid Kure koosseisus näha.

Mul on kaks kandidaati, kellega olen liitumise teemal juba rääkinud. Üks neist on kõrge tasemega mängumees, kes võib kohe meie mängu tugevdada ja tema eeliseks on see, et ta on võimeline mängima kolmel erineval positsioonil. Kuid lõplikud otsused langetame juhtkonnaga juba lähiajal.

2021. aasta eesmärkidest julged juba rääkida?

Me peame maksimaalselt keskenduma tööle ja siis saame ka tasu, mida väärime. Hetkel on vaja puhata ja koguda jõudu. Hooaeg tuleb piisavalt huvitav, aga samas ka keeruline. Me kõik juba ootame millal pall taas mängu pannakse.