Vabatahtlikud kella ei vaata ja ilma ei pelga

Kui Kure fänn tuleb staadionile vahetult enne mängu ja annab meeskonna edusse oma panuse tribüünidel kaasa elades, siis selleks, et see kõik toimuda saaks, peab seltskond vabatahtlikke tunde enne ja pärast mängu usinalt toimetama.

Tavaliselt algab üks mängupäev Kure vabatahtlikele kaks tundi enne avavilet. Väljaku äärde on vaja panna reklaamid, püstitada tuleb telgid toitlustuseks ja katusealuseks telereporteritele ning oma koha peab saama kõik kohtumise õnnestumiseks vajalik. Töö tuleb ära teha, olgu siis õues 20 kraadi sooja või 5 kraadi külma, puhub vinge tuul või sajab vihma, on kolmapäeva või pühapäev, on kell 10 hommikul või kell 10 õhtul. Vabatahtlikud on ikka kohal ja vapralt toimetamas.

Veiko Viil ütles, et ta käis koos ühe pundiga jalkat mängimas, kui endine tegevjuht Mario Pruul kutsus endale inimesi appi, kuna Premium liigas on mängu korraldamisele kõrgemad nõudmised ja abikäsi läheb rohkem vaja. „Ega ma ei osanud sellest midagi arvata või midagi karta,“ rääkis ta. „Saime kokku hea pundi ja eks sellest on kujunenud rohkem missiooni värk. Nüüd on see saanud harjumuseks ja kuna meeldib ka jalgpalli vaadata, siis on see minu jaoks kaks-ühes.“ Veiko Viili sõnul kasvab tal kodus ka Kures trennis käiv poeg ja hea on koos kõrgel tasemel jalgpalli vaadata. Muidugi sõltub vabatahtliku ametis väga palju ka meeskonna sooritusest väljakul. „Kui ikka on suuri pakke saadud, siis olen küll mõelnud, et miks ma siin käin, aga aega mõõda läheb see jälle üle. Kui emotsiooni ei pakuks, siis ei osaleks. Pean mängu ajal ikka püsti olema, sest istuda ei kannata. Kure on hinges ja südames,“ märkis Veiko Viil.

Rene Jalak ütles, et vabatahtlikuks sai ta ikka läbi oma laste, kes jalgpalli mängivad. Seepärast tekkis üks lapsevanemate punt, kellega koos hakati algul trenni tegema ja siis jõuti juba Kure mängude korraldamiseni. „Eks see kõik sunnib end ju liigutama ja see on ju tervis,“ rääkis Jalak, lisades, et see plakatite ja muu vajaliku vedamine ei võta ju tükki küljest ära. „Eks on muidugi vahel ka keeruline, kui ilmad on nagu nad on, sest ega selle suure vihma või kõva tuulega just alati kõige meeldivam ei ole, aga jalgpall ja hea seltskond aitavad sellest üle olla.“ Rene Jalak ütles, et Kure meeskonna sooritus tema soovi vabatahtlikuna panustada seni muutnud pole. „Muidugi on kurb, kui mehed muudkui tappa saavad, aga peab edasi minema ja nad ju võidavad ka,“ tõdes Jalak, kellel otseselt oma lemmikmängijat ei ole.

Ka Jüri Virvese kutsus appi Mario Pruul. „Algselt tundus see huvitav väljakutse ja mul oli soov panustada lemmikklubi tegemistesse,“ põhjendas ta oma vabatahtlikega liitumist. „Nüüd on juba harjumus sees ja seltskond on ka tore. Kõige raskem on vast ikka, siis kui ilm on kole ja meid juhtub vähe kokku tulema. Rõõmu pakub see, kui oleme vägeva mängupäeva korraldanud ja tuleb ka palju publikut mängule.“ Jüri Virves ütles, et eelmise aasta mängupäev Tallinna JK Kaleviga, kus sündis klubi publikurekord oli ikka vägev fiiling ja see jääb meelde.

„Alguses võib-olla mõjutasid meeskonna tulemused ka entusiasmi, aga nüüd ma olen aru saanud, et me ei tee seda mitte meeskonnale vaid publikule,“ märkis Jüri Virves. „Soovin, et neil oleks mõnus olemine mängul ja tahaksid tagasi tulla. Pigem mõjutab just publikunumber seda entusiasmi. Lemmikuks on juba aastaid olnud nüüdseks juba lõpetanud klubi legend Elari Valmas. Tema tegemisi jälgisin ka siis, kui ta Paidesse läks. Märten Pajunurm on teine mängija, kes on mulle rohkem silma jäänud ja kui tema ka Paidesse jõudis, siis ma mäletan, et sai sõbraga arutatud – Pajunurm võiks ikka Kuresse tagasi tulla.“