Elari Valmas tõmbab karjäärile joone alla

FC Kuressaare kasuks 315 liigamängus 29 väravat löönud 32 aastasele Elari Valmasele jääb jaanuaris Kuressaare kunstmurustaadionil FC Flora vastu mängitav karikamäng karjääri viimaseks ja edaspidi keskendub ta rohkem klubi arendamisele.

„Minu vanuses jaksaks ju veel, kui oleks aega jalgpallile vajalikul tasemel pühenduda,“ tõdes Elari Valmas. „Paraku ei taha poole vinnaga seda asja teha, sest kui teha, siis ikka korralikult. Kuigi meeskonnakaaslased hindavad jätkuvalt minu panust, häirib mind ennast see, et ei saa maksimaalselt panustada ja selle tulemusel kannatab ka mänguaeg.“

2007. aastal FC Kuressaare esindusmeeskonnas oma esimese liigamängu kirja saanud Elari Valmas käis 2013. aastal Soome tugevuselt kolmanda liiga klubis Ekenäs IF testimisel, kuid eelistas jääda aastaks veel FC Kuressaare ridadesse. 2014. aastal mängis ta pool aastat Paide Linnameeskonnas, kuid liitus siis taas koduklubiga. Seega võib lugeda, et tema karjääri tipuks jäi ikkagi FC Kuressaare.

„Pool aastat Paides oli ka korralik kogemus, aga seal olid Kurega võrreldes hoopis teistsugused koormused,“ rääkis Elari Valmas. „Kuigi teenisin ka mänguaega ei olnud Paides minu jaoks harjumuspärast sisekliimat. Tahtsin ikkagi oma poistega ja meeskonnaga edasi minna. Õla tunne ja omad kutid olid ikkagi tähtsad.“

Elari Valmas tõstis Kure meeskonnas positiivsena üles asjaolu, et kuigi paberil on vastane tihti olnud saarlastest tugevam on alati mindud igat mängu võitma. Selle nimel on hoitud meeleolu trennis ja riietusruumis. „On olnud positiivne ajada koos ühist asja, seista kodusaare ja Saaremaa jalgpalli au eest,“ lausus ta.

„Meie meeskonnas on üldiselt kõik võrdsed ja staare ei ole. Jah, Sander Laht teab, et ta on Kure esindusnägu ja lipulaev, kuid ta pole kunagi käitunud üleolevalt ja end teistest tähtsamaks ja paremaks pidanud.“

Elari Valmase sõnul on ta oma karjääriga kokkuvõttes rahul. „Ma ei ütle, et ma midagi kahetsen, aga tegelikult oleks võinud selle välismaa lepingu vastu võtta, kasvõi selleks, et saada endale uus ja eriline kogemus. Pakkumine oli laual, aga just siis otsustasin ma enda tööalase karjääri kasuks,“ tõdes ta.

Oma eesmärkide realiseerimisest rääkides tunnistas Elari Valmas, et tegelikult tal midagi kindlat sihikul polnud. „Muidugi oleks ju uhke näidata ette Eesti meistritiitel, aga ma olen õnnelik ka selle üle, kui sain Esiliiga B võidukarika üles tõsta,“ märkis Kures erinevatel positsioonidel pallinud mängumees.

„Muidugi olen ma uhke, et Kure eest on tulnud niipalju liigamänge. Poleks uskunud, et nende aastatega koguneb nii suur hulk emotsioone ja siinjuures tuleb edastada tänusõnad kõikidele kuttidele.“

Küsimusele kas midagi jäi siiski ka tegemata järgnes mõttepaus. „Klubiga oleks võinud jõuda mõnda suuremasse finaali ja miks mitte karikasarjas. Meie finaalid, kus tuleb viimase veretilgani võidelda on olnud üleminekumängud,“ leidis Elari Valmas.

Kuigi Elari Valmas enam esindusmeeskonnas ei mängi jääb ta jalgpalli ja klubiga ka edaspidi seotuks. „Eks peab siin vanade kammraadidega vaatama ja Kure II eest võiks ju veel mängida,“ lausus ta, lisades, et miks mitte võita väike karikas, sest kõik on võimalik saavutada, kui tahtmine on olemas.

„Klubi juhatuse tasandil võtan enda südameasjaks klubihoone rajamise. Kui meil on ühes kohas olemas kunst- ja muruväljak ning peagi saab olema ka jalgpallihall, siis selle kõige juurde kuulub ka üks korral kodu meie inimestele. Seal peaks olema ruumid treeneritele ja kogukonnale, kus koguneda ja miks mitte vabaaega veeta. Tööpõld on ees lai.“