Kaljuga viigistanud Kure oli võidule lähedal

Eesti meeste jalgpallimeistrivõistluste Premium liigas mängis FC Kuressaare koduväljakul 1:1 viiki Nõmme Kaljuga, kuigi oli võimaluste poolest võidule lähemal.

„Kui vaadata mängu käiku ja kuidas kohtumine kulges, siis on sellised kahetised tunded,“ tunnistas peatreener Roman Kožuhhovski.

„Arvan, et meeskond vääris täna võitu ja kolme punkti, aga samas peab mõistma, et ka 1 punkt sellises raskes mängus hea vastase vastu tuleb vastu võtta.

Peab ka Kaljut tänama, sest nad mängisid võidule.“ Kuressaare linnastaadionil kulges kohtumine esimesel poolajal suuremate võimalusteta, kus mõlemad osapoolsed püüdsid vastasele oma mängu ja tahtmist peale suruda.

Korralikke momente ei loonud kumbki meeskond.

Tulevärk läks aga käima kohe teise poolaja algul, kui juba 46. minutil lõi Kalju keskkaitsja Ioannis Tsivelekidis nurgalöögist tulnud palli peaga väravasse.

See jäi ka pealinna meeskonna ainsaks väravaolukorraks, sest edaspidi olid teravamad võõrustajad. Kure kiired rünnakud muutusid Kalju kaitsjatele üha rohkem pidurdamatuteks. 74. minutil sai kaitsjast mõõda vahetusest sekkunud Otto-Robert Lipp, kes mängis külmavereliselt üle ka väravavaht Henri Perki ja saatis palli tühja väravasse.

Hiljem oli Kure ründajal veel mitu head võimalust skoori teha, kuid Kalju võrk enam ei sahisenud.

Tundus, et teisel poolajal hakkas Kalju mängijatel üha enam tundma andma laupäevane karikamäng.

„Meeskonnale, kes seab endale kõrged eesmärgid ja võitleb medalitele ei tohiks vahepealne karikamäng raskusi tekitada.

Samas anti finaalis 120 minutit endast kõik ja eeldasin, et see meile mingis osas siiski väikese eelise annab,“ rääkis Roman Kožuhhovski.

Samas jagas peatreener tunnustust Otto-Robert Lipule. „Sellist ründajat soovib oma meeskonda iga treener,“ lausus Roman Kožuhhovski.

„Ta on üks neist mängijaist, kes suudab alati mängule juurde anda ja meeskonda väljakul tugevdada.

Ta lisab aktiivsust. Otto tahaks kindlasti mängida rohkem esimestest minutitest, aga meil on väga tihe konkurents ja olen õnnelik treener, sest rünnakul on mul valikut.

Kui me lisame veel Männilaane, keda tagasi ootame on potentsiaal suur.

Aga saame Ottot õnnitleda individuaalse edu puhul ja ka meeskondliku panuse eest.“