Kure 25: Esiliigat alustati kaotusega

Eesti jalgpallimeistrivõistluste Esiliigas mängis FC Kuressaare oma esimese kohtumise 1998. aasta 18. juulil, kui võõrsil kaotati 0:3 FC Maardu Levadiale.

FC Kuressaare peatreeneri Jan Važinski ütles enne kohtumist, et esimeses mängus saab peale ka kolm-neli Saaremaa jalgpallurit. „Saaremaa poistel on probleeme tehnikaga,“ ütles ta Meie Maale. „Praegu on treeningkoormused suured, kuid keegi ei nurise. Mulle meeldib, et nad ei nuta ja töötavad kõvasti.“

Tegemist oli täiesti uue meeskonnaga ja koha esiliigas sai klubi tänu Eesti Jalgpalli Liidu juhtkonna soovidele laiendada ala geograafiat. Meie võistkond asendas FC Vallit.

Klubi põhituumiku moodustasid saarlased Veiko Tasa, Peeter Pihel, Taavi Azarov, Andre Käen, Mihkel Haavel, Aigar Kolk ja Gert Kuusk. Lisaks veel aasta eest Viljandi Tulevikus mänginud väravavaht Lauri Mõttus, Tõnis Kalde, Liivo Leetma ja Andres Kõiv. Kuna meie meeskond oli FC Flora duubel, siis oli igas mängus võimalik kasutada ka viite Eesti esiklubi mängijat.

Nii oodati esialgu kaasalööma Martin Kaalmat, Urmas Roobat, janek Meeti, Maksim Smirnovi, Erko Saviauku ja norralast Trond Inge Hauglandi.

Važinski ütles, et meeskond ei ole esialgu võimeline mängima ründavat jalgpalli. „Rohkem tuleb teha tööd kaitses ja suurt rõhku paneme kontrarünnakutele ja standardolukordade lahendamisele,“ selgitas ta.

Plaanidest ja eesmärkidest lubas Važinski rääkida pärast kolme-nelja vooru. 34-aastasele Jan Važinskile oli FC Kuressaare juhendamine suurepärane väljakutse. Kuni 1988. aastani jalgpallurina tegutsenud oli ta aasta varem Viljandi Tuleviku abitreener, karjääri alustas ta aga Tallinnas noortetreenerina.

Enne mängu riietusruumis toimunud nõupidamisel rääkis Jan Važinski meestele, et esiliigas mängitakse meeste mängu. Ta toonitas, et kaitses tuleb mängida kindlalt ja paanika korral pall lihtsalt minema lüüa.

Važinski rõhus mängijate auahnusele. Mängijatesse rahulikkust ja kindlust süstida püüdnud treener oli enne avamängu mõistetavalt pisut mures. Tuli tal ju vastu astuda kogemustega meeskonnale seni vaid kolmandas liigas püssirohtu nuusutanud ja nädal aega tõsist trenni teinud meestega.

FC Florast oli mängule saabunud vaid väravavaht Martin Kaalma ja ründaja Maksim Smirnov. Saarlaste Andre Käeni, Gert Kuuse Veiko, Tasa, Taavi Azarovi, Peeter Piheli ja Aigar Kolga kõrval pidid kastanid tulest välja tooma lisaks florakatele varem Tulevikus mänginud Tõnis Kalde, Martin Lepa ja Lauri Mõttus. Teisel poolajal tuli vahetusmängijana platsile Mihkel Haavel.

Meeskonna vastane Levadia oli suurte kogemustega. Klubi alustalad olid Juri Leitan, Aleksander Žurkin ja Aleksander Puštov. Kõik olid mänginud meistriliigas ja esindanud Eestit üleliidulistes sarjades.

Mäng algas kohe Maardu survega. Palju peavalu valmistati meie kaitsjatele teravate läbijooksudega ja meie meeskond ei suutnud kuidagi organiseerida rünnakut. Eesliinis tegutsenud Maksim Smirnov ei saanud kuidagi palli.

Keskvälja mängijad olid vastase tugeva surve all ja omapoolsete rünnakute organiseerimisele ei olnud aega mõelda. Debüüdi ärevuses püüti kiirelt pallist vabaneda ja enamasti tehti seda sihipäratult. Siiski sai ka Kuressaare oma võimaluse, kui poolaja keskel õnnestus mängida lahti nurgalöök ja Gert Kuusk sai peaga ohtlikult löögile.

29. minutil juhtus aga see mida fännid tribüünidel juba ennustasid. Keskelt vasakule äärele tulnud söödu saatis Igor Brattsuk üle väravavahi Martin Kaalma käte peaga väravasse. Levadiale oli see igati loogiline tulemus.

Pärast avaväravat mängupilt ei muutunud. Maardu surve jätkus ja meie kaitsjatel oli probleeme Levadia ründajate ohjeldamisega. Sellele vaatamata õnnestus Kuressaarel vasturünnak ja Azarovi löök läks napilt väravast mööda. Poolajale mindi Kuressaare 0:2 kaotusseisus. Kuus minutit enne vaheaega lõi Brattsuk peaga oma teise värava.

Teisel poolajal mängupilt suurt ei muutunud, Levadia ründas täiel rindel ja Kuressaare tegeles peamiselt rünnakute tõrjumisega. Kuidagi ei suudetud saada enda valdusesse palli, situatsioonides jäädi hiljaks ja lasti end lihtsalt ära tõugata. Ründaja Maksim Smirnov töötas ees suurema efektiivsuseta. Tundus, et mäng ei lõpe 0:2.

Kuressaare mängus oli teisel poolajal näha ka juba positiivseid elemente. Enam ei püütud palli enam lihtsalt minema lüüa, vaid otsiti teid rünnakute alustamiseks. Omad võimalused tekkisid Taavi Azarovil ja Veiko Tasal.

Kahjuks tõmbas Martin Kaalma mängu viimasel minutil vastaste ründaja maha. Kohtunik näitas väravavahile kollast kaarti ja määras penalti, mille Aleksander Pustov realiseeris seisuks 3:0.

Mängu järel ütles Kuressaare peatreener, et puudusi oli taktikas. „Tunda andis Florast saabumata jäänud meeste panus,“ kurtis Važinski. „Nii tuli mehed paigutada neile harjumatutele positsioonidele ja ka olid poisid närvis. Kiidan Pihelit ja Azarovit.“

Mängisid: Martin Kaalma, Martin Lepa, Tõnis Kalde, Andre Käen, Gert Kuusk, Maksim Smirnov, Peeter Pihel, Aigar Kolk, Taavi Azarov, Veiko Tasa, Lauri Mõttus, Mihkel Haavel.