Kure 25: Tiitlikaitsja osutus FC Kuressaarele liialt tugevaks pähkliks

Meistriliigas mängis FC Kuressaare oma esimese mängu 1. aprillil 2000. aastal, kui kodus kaotati Tallinna FC Levadiale 1:5.

Edukas pressing ja Andrei Krõlovi hat trick tõid jalgpallimeistrivõistluste avavoorus Kuressaare staadionil toimunud mängus tiitlikaitsjale Maardu Levadiale 5:1 võidu meistriliiga debütandi FC Kuressaare üle, kirjutas Meie Maa.

Maardu Levadia murdis FC Kuressaare vastupanu 55. minutil, kui peapretendent meistriitiitlile mängis alles kaitset korraldavatele saarlastele ootamatult nurgalöögi lahti ja Andrei Krõlov lõi värava esises saginas seisuks 2:0. FC Kuressaare treeneri Jan Važinski sõnul sai see ilmselt suluseisust löödud värav meeskonnale saatuslikuks.

„Värav rikkus kogu mängu,“ tunnistas meeskonnalt ranget mängujoonisest kinnihoidmist nõudev Važinski. „Distsipliin kadus, sest poisid tormasid vastuväravat lööma.“

Maardu ei jätnud laokile jäänud Kuressaare kaitsesse tekkinud auke kasutamata ja nii lõid 65. Krõlov, 67. Indro Olumets ja 75. minutil veelkord Krõlov kolm palli Valdemaras Martinkenase selja taha.

Levadia treeneri Sergei Ratnikovi hinnangul pääses teisel poolajal maksvusele kogu mängu jooksul vastasele rakendatud surve. „Taktika oli lihtne – pressida, pressida, pressida,“ ütles Ratnikov, kelle sõnul Kuressaare mängijad teisel poolajal väsisid. Kui Risto Sarapik oli 78. minutil löönud peaga nurgalöögist FC Kuressaare auvärava mäng rahunes.

Ka esimesel poolajal domineerisid Levadia mängijad, kodumeeskond vastas harvade vasturünnakutega. Skoori avas juba 5. minutil Kuressaare väravaesisel tekkinud segadusest Sergei Bragin.

„Vaatamata kiirele väravale mängisime hästi edasi, kuid vahe oli selles, et Levadia kasutas oma võimalused ära,“ lausus Važinski, kurtes Margus Korju ja Mark Švetsi kasutamata jäänud võimaluste üle.

Mängisid: Risto Sarapik, Valdemaras Martinkenas, Martin Lapa, Alari Lell, Tõnis Kalde, Mark Švets, Margus Korju, Priit Reiska, Meelis Lindmaa, Risto Kallaste, Svajunas Rauckis, Kuldar Kaljuste, Peeter Pihel