Mattias Männilaan sõlmib enne mängu väravatega kokkuleppe

2 minuti lugemine

FC Kuressaare ründajal Mattias Männilaanel on kujunenud kindel protseduur, mille käigus puudutab ta enne igat mängu mõlema värava latti ja sõlmib vaikiva kokkuleppe, kuhu palli lööb.

„See sai alguse juba noorena, kui läksin ühele väravale rääkima, et ma löön täna siia ja siis muusika taustal kekslesin teise värava juurde ja ütlesin, et ma löön täna siia,“ rääkis Mattias Männilaan.

„Aga mida aeg edasi, seda rohkem on mul tulnud enesekindlust ning tunnen, et mäng läheb nii nagu läheb ja ma ei räägi enam väravaga. Aga see, et lähen väravate juurde ja ennast sellega käima saan on muutunud rutiiniks, mida tehes ma tean, et saan selleks mänguks vajaliku fookuse. Mingeid palvesõnu enam ei kosta.“

Mattias Männilaane hinnangul on kokkulepe toiminud päris hästi ja Kure eest on löödud juba üle 30 värava. „Mingil päeval on asjad olnud õiged ja väravad on mind kuulda võtnud,“ märkis ründaja.

Samas ei ole see jäänud Männilaanele ainsaks tavaks. Viimasel ajal kuuleb ta kõrvaklappidest kindlat laulu või muusikat, mis on väljakule astudes alati sama. „Need laulud on muidugi aastatega muutunud, aga see on jäänud siiski rutiiniks. Kui vahel tõesti näed, et laulust on siiber, siis muudan seda,“ selgitas ta.

Enne mängu püüab Mattias Männilaan hoida oma tegevustes ka kindlat järjekorda. „Mul on paigas, mis harjutusi ma teen enne mängu ning üritan alustamisel järgida ka mingit kellaaega ja jälgida, kus ma tahan mingiks ajaks olla,“ lausus ründaja.

„Paraku ei taha see igakord hästi töötada, sest vahel jõuame staadionile veidi hiljem või varem, aga võimalusel üritan ikkagi jälgida. Kui olen kõik ära teinud tunnen end mänguks valmistumisel mugavamalt.“

Meeskonnakaaslased ei ole lati puudutamist niipalju kommenteerinud, küll aga on tähelepanu saanud ühe värava alt teise juurde kekslemine. „Seda olen küll tähele pannud, kui mehed jutustavad ja naeratades näpuga näitavad, aga mul ei ole selle vastu midagi,“ tõdes ta.

Mattias Männilaane sõnul jääb väravate juurde minek rutiiniks tema karjääri lõpuni. „Aga see, kuidas ma nende vahel liigun võib-olla mingil hetkel muutub,“ selgitas ta. “Praegu ma tunnen end hästi niimoodi ja niikaua ma seda ka teen. Kui mingil hetkel tunnen, et tahan asjale läheneda kuidagi teistmoodi, siis muudan lähenemist, aga ma ei oska ise ka öelda.“